Kilvafoorum

Ei

jõedelfiinid?

Suisa meredelfiinid. Võõrkeelse nimega Indian-Pacific huntchback. Mingid küürselg-sälud siis, kes tunduvad inimestest olulisemad olevat.

Loodus/geograafiasse ehk hästi sobiv küsimus:
Mis puuga tegu ja mis riigile on ta nime andnud?
Tegu punase puuga, hea või isegi ideaalse viiuli-
ja vibumaterjaliga. Seda riigile nime andmise värki
ärge nii ülitähtsaks pidage: ilus puu - palju nimesid.

OK, pakuks ikkagi mingit viigipuud?

Puu kohta väga palju ei oska öelda, aga ajusopist tuleks riigina nagu Brasiilia ette.

No kahepeale on teil üks komponentum õige

Järelikult pole Brasiilia saanud nime viigipuu järgi

Küsimus hakkas siiski nii vaevama, et võtsin sõbra Google appi ja arko ajusopist lugu pidades leidsin puu nimega "paubrasil"

Kogu austuse vastu portugali keele vastu ei tahaks ikka
pau brasilit õigeks lugeda. Samamoodi ei loe õigeks
brazil woodi või brasiilia puud, ikka eestikeelset
taimenime tahaks eesti mnemomaratonis
Aga brasside rahvuspuuga on tegu küll.

tumepunase/pruuni puiduga on mahagon

on küll, aga kahjuks pole see otsitav.

Keerulisi asju küsitakse. Ilma abivahendita ei saa mitte hakkama. Küsitav on siiltsesalpiinia.

On küll. Eks ma oleks ka puidu nimetamise eest
(pernambukipuit) korra üle andnud. Kuskil eesti saidil
nimetati ka puud bresiljaks, aga see jääb vist kahtlaseks.

Miks tsesalpiiniapuu pernambukipuitu annab,
aru ma ei saa: keegi teab, võiks ütelda.

Ühesõnaga, Pamparile

Eestis looduskaitse all alates 1958. a. 2004. aastal riikliku kaitse alt välja arvatud.

VÄLIMUS. Kõhupoolt ja pead katab jämedakarvaline hõre kate. Noorte nahk on eredamalt värvunud kui vanadel. Jäsemed, kõrvad ja saba on lühikesed ning peaaegu ei ulatu karvastikust välja. Küünised on pikad ja suhteliselt teravad, neid kasutab loom pinnase uuristamiseks. Ees- ja tagakäppadel on viis varvast. Taldadel on tallapäkad, mille kuju erineb liigiti ja millel esineb tihti heledaid (albinootilisi) laike (noortel on need selgemad). Väljaheited on vorstikujulised, kuni 1 cm läbimõõdus ja 4 cm pikad, tavaliselt mustad.
MÄÄRAMISTUNNUSED. Nägu hallikaspruun (suhteliselt hele), silma ja nina vahel tumepruun pikitriip. Kõhupool helehall kuni valkjashall ning kõhupoole keskosas tumepruun pikitriip. Koonutipu (ninatipu) ülaserv (madala otsmiku-karvkatte alguse piiril) harilikult madala sälgu kujuline (V-kujuline). Eeskäpa sisemine tallapäkk muutliku kujuga, suhteliselt väike (välimise päkaga võrreldes) ja tipust tihti terav või kõverdunud; selle eesserv sageli ei ulatu välimise tallapäka eesservast ettepoole. Tagakäpa tallapäka eesserval harilikult kaks või kolm tippu.

Kellest jutt. Ootan liiginime, perekonnast ei piisa.

Pakuks mingit karihiirt, mets-karihiir on vist eestis levinud...

...kuigi muttigi meenutaks kirjeldus