2. leht 460-st

Postitatud: 05.01.2005, 15:19
Postitas tauno
jaan räätsa tööd kõlavad rohkem minu vana kraanikausi, mitte tantsulisuse moodi

Postitatud: 05.01.2005, 16:34
Postitas holte
tjah, selle küsimuse peale tuli mul lihtsalt Björk meelde :wink:

Postitatud: 06.01.2005, 21:52
Postitas salasilm
:)
pole õiget. Vihjeks, et on Rimski-Korsakovi õpilane. Stravinski oli vist ka :oops:

Postitatud: 06.01.2005, 21:54
Postitas arko
Kardan, et vajame siiski rohkem vihjeid, kui praegu kõlanud...

Pimesi pakkuda võib aga ju ikka ;)
Glazunov?

Postitatud: 07.01.2005, 08:31
Postitas salasilm
Arvan, et peale tremarfa selliste vihjete peale ära ei arvaks..
oki, juba 13-aastasena läks ta Peterburi konsi sisseastumiseksamitele, kus tal oli ette näidata hulk teoseid: klaveripalu, ja -sonaate, oopereid ja isegi sümfoonia. Õpingud kulgesid kompositsiooniklassis. Lisaks omandas seal pianisti- ja dirigendidiplomi. Pianistina saavutas samuti kuulsuse. :)

Postitatud: 07.01.2005, 10:06
Postitas tremarfa
Prokofjev?

Postitatud: 07.01.2005, 10:17
Postitas salasilm
jajaa, see sama onu tremarfa :arrow:

Postitatud: 07.01.2005, 11:53
Postitas tremarfa
Raskem kysimus nyyd. Eluaastad 1758-1832. Eelkõige on ta tuntud kui Mendelssohni ning Meyerbeeri õpetaja. Oli Goethe sõber. Samal ajal peetakse teda Saksa koorikultuuri alusepanijaks, sest just tema rajas esimese meestelauluseltsi Liedertafel'i, mis hiljem sai saksa 19. sajandi koorikultuuris üldmõisteks. Kesse on? :P

Postitatud: 07.01.2005, 12:52
Postitas aadu
Carl Selter

Postitatud: 07.01.2005, 13:09
Postitas tremarfa
njah, või ka Zelter. Küsiküsi...

Postitatud: 07.01.2005, 13:58
Postitas aadu
Kes?
Õppis 1932-1933 Tallinna konservatooriumis E. Noorma-Raudkatsi klassis ja seejärel eraviisil Artur Lemba juhendusel klaverit ning 1937-1940 Tartu ülikoolis majandusteadust, lõpetas 1950 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis professor Heino Elleri kompositsiooniklassi. Mängis 1938-1941 ja 1947-1950 džassorkestris "Kuldne Seitse" ning 1944--1947 Tallinna Noorte Maja orkestris. Oli 1950-1952 Tallinna Muusikakoolis teoreetiliste ainete õpetaja, 1952-1966 Heliloojate Liidu juhatuse esimehe asetäitja ja 1966-1974 esimees.

NSV Liidu riiklik preemia 1951, Nõukogude Eesti preemia 1949, 1950, Eesti NSV muusika-aastapreemia 1975. Rahvaste Sõpruse orden 1977, A. Aleksandrovi nimeline hõbemedal 1976.

Postitatud: 07.01.2005, 17:34
Postitas darkmalice
B. Kõrver

Postitatud: 07.01.2005, 21:52
Postitas aadu
Täpselt nii

Postitatud: 08.01.2005, 14:50
Postitas darkmalice
See ooper kajastab ühe hiilgava naise elust, kellel oli au olla abielusidemetes mitme Rooma imperaatori ja ühe kurjemaga nendest....tema riukalikul sepitsusel tapeti ka kuulus Vana-Rooma filosoof Seneca....libreto on kirjutanu Busonello...ei tohiks raskusi pakkuda, sest tegemist on tolle helilooja tipploominguga........helilooja ja ooper siis palun?

Postitatud: 08.01.2005, 15:17
Postitas aadu
Poppeaga oli midagi vist Monteverdil, aga ooperi täpne nimi küll ei meenu.