Kilvafoorum

Kaks Urmast, Hinno ja Oljum, soovivad osaleda spordimängul.

Jaan Lomp mängib mõlemat mängu.

Tulemused ja küsimused AArele edastatud.
Kuna individuaaltabeli lõppots võis jääda segaseks kopeerin siia ka
1.Habal 78
2.Põder 75
3.Tõnisson 70
4.Salis 64
5.Salme 45
6.Räli 44
7.Oidjärv 41
7. Vahter 41
9.Silmato 40
10.Usin 37
11.Tammerand 34
12.Kreek 33
12.Song 33
14.Lomp 32
15.Särgava 31
16.Naruskberg 24
17.Tõnso 23
18.Tarvis 18
19.Kõks 18
20.Kreegipuu 17
21. Kauber 16

Ja võistkondade seis Paikusel. Arvestatud on ka soolopunktid seega lõplik seis. Erineb pisut edastatud tabelist.

1. Vändra 55
2.Ülejõe 54
3.Tori 35
4. Tõeleid 31
5. Õnnelemb 28
6.Jacko 27
7. Kool 20

Küsimused-vastused ja tabelid on üleval. Hübriidspordimängu küsimuste numbrid ei lähe tabeli omadega kokku, üksikult mängitud poole numbrid on tabelis 6-30 ja küsimuste failis 26-50, kui ma õigesti aru sain.

Ma vaatasin küsimusi. Krt, mehed, ja siis veel imestate, et osalejaid ei tule. Kes tegi - ise tegi.

Arko -vaata ma tegin mängu eelkõige mälumänguritele. Kui Habal saaks 160 st 140 oleks see ikka tiba nõme. Probleem on selles et tagumise otsa mehed eitaha areneda. ja mõned ässad ei vaevu kohal käima.Pigem olgu ikka raske mäng kui mõttetu laksimine ja lootmine et äkki keegi eksib. ma olen mõlemat moodi mänge mänginud ja eeloistan alati raskemat mängu.

140 p 160st vast mitte, aga 120 p 160 st pole ju midagi erilist, kui see tagumise poole mängija saab ka näiteks 60 või 70. kui skoor jääb väga pisikeseks, siis pole ka päris õige asi.

Jah, saan aru, et see oli teadlik valik. Point on selles, et selliseid mänge tehes pole mingit õigustust kurta, et miks osalejaid ei tule ja korraldaja omadega kahjumisse jääb. Kui on tegu tasemel poolest Ove ja Igori meistrivõistlusega, siis mängivadki nemad. Ülejäänud saavad väga hästi aru, et see pole nende koht. Neil on reeglina sada paremat asja teha kui areneda.

Siis tuleb lihtsalt välja et raskeid küsimusi ei olegi mõtet teha.Uusi asju küsida ei või
Mul on vastustelehed alles no ja usu mind-sinna on täiesti normaalsetele küsimustele ikka uskumatult jaburaid valesid vastuseid kirjutatud. ometi oli mingi 80% küsimustest selliseid, millistele peaks igapäevaselt delfit lugev inimene vastata suutma. Mõni üksik asi oli paksudest tarkadest raamatutest võetud.

Võib ju tahta papa Jannseni kombel matsirahvast harida nagu 150 aasta eest. Aga nüüd on karmi tähelepanukapitalismi ajastu: mälumängutegija kui teenusepakkuja, kelle eesmärgiks on võimalikult suur hulk rahulolevaid kliente. Selle jaoks tuleb sihtgruppi tunda ja nende ootustele piisaval määral vastu tulla. Vastasel korral suunab klient oma piiratud aja- ja tähelepanuressursi kuhugi mujale.
Sellel turul on erineva suurusega nišid. Millisele end suunata, on valiku küsimus. Aga Akadeemiaga Delfi lugejaskonda ei saavuta.

Sellist asja nagu "raskus" võib väga mitmeti mõista. Väga suures osas on tegu pigem spetsiifikaga, mitte raskusega. Küsimusi teevad mälumänguvõistlusel samad isikud ja võistlejad on ka laias laastus pidevalt samad. Seega küsimuste suunitlus on pidevalt sama ja täiendatakse, ehk arenetakse ka selles ühes suunas, nagu vaja (need, kes soovivad).
Ilmselt võib lasteaiatüdruk Little Ponyst küsida ja vastata mälumängutäie küsimusi, mida Igor ja Ove ei tea.
Ja nagu mälumängurid ütlevad selle peale, et no mis krdi näide see on ja need küsimused oleks ju jamad, ütleks ka ilmselt väga paljud teised jälle nn. klassikaliste mälumänguküsimuste kohta, et - no mis mingist marginaalsest korvpallurist või muidu juudist või siis lihtsalt mingi z-kategooria filmis osalenud suurte rindadega tibi nimest?
Et ilmselt on tõde kuskil Arko ja poldi vahepeal.. Areneda võiks äkki mõlemad. Ja seda ka teemade mitmekesistamise osas.

Üheks näiteks, kas just on mõtet mütsi süüa, aga kui võtmega noot ette panna, siis ma arvan, et enamus mälureid seda nooti ära ei ütle.
Kuigi see oleks elementaarne.
Paljudel muudel aladel ei tea mälurid samuti elementaarseid asju. Sest neid pole teie mängudes vaja.
Mina soovitaks ka areneda. Arenege. Aga mitte oma isiklikus liinis süvitsi, vaid tutvuge ka maailmaga.

Holte mälumängurid teavad enamasti täiesti elementaarseid asju, aga kuna nende tase on tõusnud meeletustesse kõrgustesse, on nad kõigis eluvaldkondades jõudnud süvitsi (teavad iga Baieri küla natsirakukest või antiloopi, kelle olemasolust teavad ainult antiloobi isa, ema ja Eesti mälumängur), siis on nad nagu uskmatud Toomased, kui küsitakse näiteks Eesti pealinna, siis kirjutavad kindlasti Maardu .