Keila paarismäng

[Tenno Sivadi]

No nii, nüüd on küll jama käes. Kui Allik kirjutab, arvab, et ta on kohe enamus. Juhuslikult meeldis Keila mäng nii mõnelegi, nii et asi pole üldse selline nagu kodanik Allik siin püüab levitada. Ma arvan, et vahu purskamise asemel võiks Allarit tänada aga noh, kus sellega. Kui ei lähe nii nagu soovid on, siis on ikka tegija süüdi. Halba baletitantsijat pidid (kana)munad ka segama. Õnn ongi selles, et kõik mängud Eestis ei toimu veel Alliku tahtmise järgi, see oleks ilmselt meie kohaliku mälumängu surm. Loomulikult võiks Andrese helikilb kuuluda karika arvestusse aga seda ehk lisana, valikuvõimalus ainult suureneb ja keegi pole kohustatud endale ebameeldivates mängudes osalema. Aga tegelikult on Jaan, Sinul hoopis meditsiiniline probleem. Sul tasuks ennast juba järjekorda võtta, sest ei ole teada kui pikalt arstid streigivad ja äkki psühhiaatrid teevad seda pikemalt. Võta seda kui sõbramehe soovitust, sest tervis ei ole taastuv ressurss.

[polt]

Tenno! Kes sõitsid koos sinuga rongis-need kes ei sõitnud autoga. Valdavalt seltskond, kelle vanusenumbri esimene arv on 5 ja rohkem.Ära unusta et järgmistel suvalistel hääletustel hääletavad EML kuuluvad klubid. Mis alustel pole vist veel selge.
Selline eelmise korra farss ei kordu, et saalis on 100 mälumängurit aga kvoorum saadakse 2 häälega kokku?

[Taivo]

Nagu näha antiigileksikonist sünnitusabi artiklist, oli keisrilõige juba Vanas Roomas tuntud, mistõttu pean vastavat küsimust ebakorrektseks.

Teine puudus on see, et Viivik teeb sageli küsimusi, millele ei saa paari sõnaga vastata. Ülim piir oli see, kui ta kunagi küsis Armstrongi esimese Kuu peal öeldud lause kohta (Good luck, mr. Gorsky), mida see tähendab. Ma teadsin vastust, asusin seda kirja panema ja ega ma muid asju mõelda suurt jõudnudki. Päris nii hullu laupäeval ei olnud, aga ikkagi soovitan Allaril nii pikkade vastustega küsimusi mitte teha.

See, et armeenlaste küsimus on vigane, oli meile otsekohe selge, aga kui oleks juurde pannud, millise allika andmetel, oleks saanud talutava küsimuse.

Tarandi ja Kanepi pildi juures tulid mulle millegipärast pähe väljend "kohustuslikud punktid". Vaheajal rääkisime teiste paaridega ja mitmelt poolt päriti, kas võtsime kohustuslikud punktid ära, nii et sarnad mõtted käisid teistelgi peas. Ega ma ole lihtsate küsimuste vastu; kui täisringi ei tule, siis on korras. Eesti meistrivõistlustele need ei sobiks, aga paarikale -- miks mitte. Aga kui läksid täisringiks, siis on muidugi paha.

[Jaan Lomp]

Lihula sai alevist linnaks 1993, mitte 1990. 1993. aastal tehti ju terve hulk aleveid linnadeks, ülejäänud alevid said valla staatuse. Küsimused, millele peab vastama enama kui kolmesõnalise väljendiga, kipuvad mulle ebamugavad olema, enamasti pole ma vastust teadnud. See on muidugi mu isiklik puudus. Selliseid küsimusi peaks võimaluse korral tegema valikuküsimustena.

[Henry IX]

Jaan! Kubol oli 1999.a. mälumängus 1990.a. Seega ei saanud seda muuta.

[Jaan Lomp]

Henry IX vist viskas nüüd nalja. Vaatasin eile ka seda hr. Kubo küsimust, mis oli tartukatel 3. nov. 1999 ja seal on jah 1990, kuid muuta oleks saanud küll. Vaadake näiteks EE 12. köite (ilmus Tallinnas 2003) artiklit "Lihula" (lk. 289, 290) ja ühe lause sees olevad sõnad on "linn on L. (s.t. Lihula -- J. L.) a-st 1993". Võib vaadata ka mõningaid 1993. a. ilmunud ajalehti. Mängu ajal polnud mul meeles, et tartukatel oli see küsimus olnud, mängisin ka ise seda Tartu mängu vooru, mille hr. Kubo tegi ja millesse kõnesoleva küsimuse pani; ei mäleta, mida siis vastasime ja mitu punkti kõnesoleva küsimuse vastuse eest saime. Valisime Keilas Põlva, Lihula ja Mustvee vahel vastuseks Põlva; arvasin laupäeval, et Rapla-Virtsu raudtee avati 1934, kuigi ei välistanud, et Lihulasse võis see jõuda 1931. Tol aastal avati Tartu-Petseri raudtee, võib-olla sellepärast pooldasin Põlvat. Mul pole kunagi olnud andmeid, et Lihula, Põlva ja Mustvee tänavate arv oleks kunagi küündinud 99-ni või sellest suurema arvuni. Siinkohal ka tänu Margule kommentaari eest.

[Jaan Lomp]

Kodulehe www.lihula.ee rubriigis "Üldandmed" on lause: "Peale Eesti iseseisvuse taastamist 1991.a. nimetati Lihula alev 1993.a. linnaks." Arvan, et vähemalt Lihula teema võib nüüd lõpetatuks lugeda.

[Jaan Lomp]

Ma vabandan Lihula teema puudutamise eest, kuid paberilt laupäevast Lihula-küsimust vaadates selgus, et selles puudub Lihula linnaks saamise aasta. Seega selles osas pole küsimusele midagi ette heita, tänavate asjast on Margu eelpool juba kirjutanud.

[Marek Ühtegi]

Mis mängude tehnilisse korraldamisse puutub siis näiteks mina olen küll mitu korda mõelnud, et Eesti võistkondlikel meistrivõistlusel (kui aasta peavõistlusel) võiks kui tehnilised tingimused seda vähegi võimaldavad osa küsimusi audiovisuaalselt esitada. St. näidata näiteks katkendeid nii mängu kui dokumentaalfilmidest (a la mis film, kes on näitleja, mis linna/maa/paik/hoone) muusikavideotest (mis ansambel/esineja) jne. Eks see vaeva muidugi nõua ja ega igas tavamängus pole see tehniliselt vist võimalikki, kuid võistkondlikel meistrivõistlusel kus terve tiim teeb küsimusi ja osalustasud ka suuremad, oleks minu arvates küll väga teretulnud kui tegijad selle vaeva ette võtaks!

[polt]

Sel aastal see kindasti tuleb Marek.Videoküsimusi saate ja pilte tahaks ka ekraanilnäidata , iseasi muidugi kuidas seal selle valgusega lood on. Seega kõike peab ikka paberil ka dubleerima.

[janus]

Püha ihu eest me punkte ei saanud, aga laest me teda ka ei võtnud - seega veel üks kahtlane küsimus (vastus)

"Eesti vanim säilinud skraa on 13. sajandi teisest poolest pärinev Tallinna Püha Ihu gildi skraa (LUB-1, Nr. DXC III, Art. 3). Kõige enam ongi säilinud Tallinna gildide ja tsunftide põhikirju. Tallinnas nagu tõenäoliselt ka teistes Eesti linnades olid gildid vanim elanikkonna organiseerumise vorm ning kujutasid endast kas ühehuviliste või ühist päritolu inimeste koondisi. Kui 14. sajandil hakkasid tekkima tsunftid ehk käsitööliste ametid, kujunesid gildid järk-järgult teatavaid kutsealasid ühendavaiks organisatsioonideks."
http://www.erm.ee/index.php?node=117 (Eesti rahva muuseum)

[Ain]

Minu meelest oli selle aasta mäng igati õnnestunud. Suht tasavägine rebimine pealekauba.
Polnudki enne auditooriumis mänginud- tekkis tunne justkui oleksin koolis tagasi ja õpetaja küsiks klassi ees

[tauno]

Kui tänavu küsimused ka netti jõuavad, siis saavad ka teised mängule hinnangu anda.

[polt]

Mängu õnnestumise aluseks tuleks mäng korraldada seega auditooriumis?!
Väga huvitav lähenemine...

[illar]

Kui tegemist on Keila linna ja selle ümberkaudsetele külade elanikele suunatud võimalusega meeldivalt laupäeval aega veeta, siis ei nuriseks millegi üle. Paraku on tegemist Eesti paariskarika sarja etapiga (ja eks paljud tulid ka seepärast, et punkte on tabelisse vaja) ning selle sarja mängudelt ootaks natuke enamat. Ka eelpool kommenteerud Ainile võib-olla soovitaks rohkem teistel EML-i egiidi all käivatel mängudel käia (eelkõige väljaspool Harjumaad, näiteks Tartu või Jõgeva sobiks hästi), et võrdlusmoment tekiks.

Näiteks minumeelest toimub spordimaailmas piisavalt palju asju, et ei peaks spordiblokki otsima küsimusi Mnemoturniiri raamatust või oma vanadest märkmetest (seda muidugi üks-ühele, mitte ümber sõnastades) ja uurida unustatud kirimaletaja läti- ja leedukeelseid nimesid, mida kõik vähegi rohkem mängudel osalenud mälurid niikuinii teavad. Kui õieti kuulsin, siis Eik Sagen kommenteeris seda küsimust sõnadega: "Laumets küsib, Laumets vastab", viidates asja allikale. Tglt tahaks teada selle küsimuse algallikat! Kas Õim ise rääkis kuskil, kuidas teda lätlased ja leedulased kutsuvad?

Kui küsida üle 1000 elanikuga Harjumaa külasid, siis oleks täpsuse mõttes ka mõtekas küsimuses mainida, mis seisuga küsija andmed pärinevad. Eriti praeguses olukorras, kus Tallinna-ümbrusesse tekib uuselanikke nagu seeni pärast vihma. Näiteks Harku valla kodulehe andmetel http://www.harku.ee/index.php elab 1.01.2008 seisuga üle 1000 elaniku ka Muraste külas (mis on üks näide, ma lihtaslt ei viitsi rohkem neid otsida).