Koolinoorte kilb

[polt]

Ah, mis te vaidlete Prantsusmaa osaleb ka jalgpalli Euroopa mv kuigi peaks Aafrika omadel mängima.

[arko]

Nii et kui küsimus oleks, et millal läks viimane Nobeli keemiapreemia Euroopasse, siis vastus oleks minu hinnangul ikkagi, et aastal 2009.

Sellise sõnastusega oleks mina ka täiesti nõus.

[Külaline]

Potter-Ammann koostamise juures tehtud tõlkeviga. Arvud 23, 45 ja 6341 ei käi kõigi 2010 võistluste kohta, vaid ainult maailma karika etappide kohta.

[polt]

Ükski spordisõber ei viitsinud neid numbreid nii ehk naa lugedagi kui küsimuses oli sees fakt et kutt sai 2010 2 OM kulda.

[põmmpea]

Järvamaal oli heitlemas 2 keskkooli ja 3 põhikooli võistkonda.
Keskkoolid;1-Paide Gümnaasiumi ! 49 ja Paide Gümnaasium II 35
Põhikoolid:Paide Gümnaasiumi 9 c klass 30,Laupa põhikool 26 ja Paide gümnaasiumi põhikool II 20 punkti.

[margu]

Läänemaal osales kilvaüritusel kokku 20 võistkonda. Nii gümnaasiumiarvestuses kui põhikoolide arvestuses osales 10 võistkonda.
Gümnaasiumiosa esikolmik: Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumi 12S (70), Haapsalu Gümnaasiumi 12a (60), HWG 10m (49)
Põhikool: Taebla Gümnaasiumi 9.kl (58), HWG 7b (47), HWG 8a(41)

[tasuja]

Hiiumaal osales 8 tiimi.
Sain infot, et esikolmik järgmine: Käina G I võistkond 51 p., Emmaste PK 50 p., Käina G II võistkond 50 p.

[Madispoiss]

Tartu ja Jõgeva regiooni võistlustel Kivilinna gümnaasiumis osales 7 võistkonda. Kõikide puhul oli tegu keskkooliõpilastega. Tulemused: 1. Nõo RG I - 74p; 2.-3. HTG 0 ja HTG I - 70p; 4. Karlova - 66p; 5. HTG II - 65p; 6. Nõo RG II - 64p; 7. Nõo RG III - 55p.

[kastan88]

Pärnumaal osales 16 võistkonda, neist 4 gümnaasiumiarvestuses.

Tulemused (põhikoolid): 1. Varbla PK 60 p. 2. Kuninga tänava PK I 52 p. 3. Sütevaka HG 9. klass 49 p. 4. Paikuse PK 46 p. 5. Sütevaka HG 8. klass, 2. võistkond 34 p. 6. Kuninga tänava PK II 32 p. 7.-8. Vanalinna PK 7b 30 p. ja Sütevaka HG 8. klass, 1. võistkond 30 p. 9. Rääma PK 9b 26 p. 10.Juurikaru PK 20 p. 11. Rääma PK 9a 19 p. 12. Pärnjõe PK 13 p.

Tulemused (gümnaasiumid): 1. Ülejõe gümnaasium 52 p. 2. Sütevaka HG tertia 50 p. 3. Sütevaka HG sega 50 p. 4. Sütevaka HG secunda 49 p.

[riks]

Tallinn, Harju (kokku umbes 55-60 esindust); põhokoolid - TALLINN: 1. TIK 9A 75punkti; 2. TIK 9AB 69punkti; 3. Prantsuse Lütseum 57p; 4. TRK 8/9 52p; HARJU: 1. Viimsi kool 47p; 2. Jüri G 45p; 3. Kolga KK; keskkoolid - TALLINN: 1. TRK 11C12C 79p; 2. TIK 12kl 77p; 3. TRK 12kl 76p; 4. GAG 74p; 5. VHK 10R11R 70p; 6. AudentesI 68p; 7. Rocca al Mare kool 67p; 8. Prantsuse Lütseum I 61p; 9. Tehnikagümnaasium 54p

[Aare6631]

Esialgsed andmed, kus puudu on tulemused Raplast, Võrust ja Tõrvast (ja Hiiumaalt ootame täpsemaid andmeid), lubavad öelda, et finaali pääsevad üldarvestuse 15 paremana need, kellel on vähemalt 57 punkti (keskkoolid) või 40 punkti (põhikoolid). Need on esialgsed ja mitteametlikud andmed, kordan igaks juhuks veel.

[punukana]

Kõik kena ja tänud korraldajatele, küsimustekomplekt oli ka minu hinnangul üsna õnnestunud. Aga on üks tähelepanek, mis mängul silma jäi - Tallinna eelvoor on peaaegu täielikult muutunud eliit- ja erakoolide peoks. Ja mitte et n-ö tavakoolid lihtsalt ei jõuaks paremate sekka, vaid nad ei osalegi (vist kolme erandiga tänavu). Samas on novembri lõpus toimuvatel Tallinna koolide vahelisel teadmiste võistlustel igal aastal kohal ca 40 erineva kooli esindused. Ma ei oska ka päriselt aru saada, miks paljudes koolides suhtumine EML-i ja Haridusameti egiidi all toimuvatesse jõuproovidesse nii erinev on, aga igal juhul on sellest kahju.

[kylaline]

Hiiumaa tulemused: keskkoolid: 1, Käina G I 51p; 2. Käina G II 50p; 3. Kärdla ÜG 31p; põhikoolid: 1. Emmaste PK 50p; 2. Kärdla ÜG 40p; 3. Käina G I 37p; 4. Käina G II 31p; 5. Palade PK 19p; kokku osales Hiiumaal 8 võistkonda, mis on kõige väiksema maakonna kohta väga hea tulemus. Eliitkoolide (kui nii võib üldse öelda?!) jämeda otsa haaramise (näiteks ka Tartumaal ruulisid ju vaid HTG ja Nõo RG; vaid Pärnumaal on ses suhtes asi laialdasem ja osavõtjaid seetõttu ka palju) põhjuseks võib olla äkki ka see, et viimastel aastatel ongi liiderkohtade pärast konkureerinud põhiliselt TRK, TIK ja HTG. Sel aastal polnud ühtegi osalejat Jõgevamaalt ja ilmselt ka Lääne-Virumaalt ning palju neid Võrus ja Valgaski oli. Samas veel mõned aastad tagasi võitis koolinoorte mängu Jõgeva kool (ja seda Habaliga Juuru ees!!!). Teine põhjus võib olla ka logistikas, sest ega väiksemaid lapsi ikka omapäi väga kaugele ekslema ei taheta lasta aga õpetajatele või huvijuhtidele on transpordi muretsemine ju lisatöö. Tallinna koolidevahelisele teadmistevõistlusele tulevad õpilased koos õpetajatega, sest seal on ju koosseis kohe nii ette nähtud, et 2 õpilast + 2 õpetajat. Seetõttu võtab osa ka laiem ring koole.

[põmmpea]

Eks see ole jah et maa piirkonna kooliõpilased ei tule enam mängima.Arvan et üks põhjus on kindlasti see et suured (eliitkoolid)võtavad oma koha ära ja väikestel kaob stiimul.Kui ikka parimad põhikoolid saavad ca 70 punkti ja maakondade paremad ehk heal juhul 40 on ju küll mõtetu võistelda.Peaks ikka miski abinõu kasutusele võtma et ka maakoolid osaleksid.Teiseks põhjuseks on vast ka see et finaalmängud peetakse Viimsis.Paljudel koolidel on ju finantsprobleemid ja leitakse et miks osaleda kui nagunii finaalturniirile minna ei saa.Finaal võiks ikka olla nii et kõigil suht üks maa sõita.praegu on ju Tallinna koolid igati eelisolukorras.Kuidagi peaks ikkagi järelkasvu mälumängu populariseerima,käima kasvõi koolides kohal teha seal nn lobitööd ja tutvustada mälumängu üldiselt.Kohati on ka tunne et õpilased tuleksid osalema kuid õpetajaid see ei huvita.Kui see tipp ikka nii kaugele jääb tekib motivatsiooni puudus.

[punukana]

Kohati on ka tunne et õpilased tuleksid osalema kuid õpetajaid see ei huvita.

Ma olen sellega absoluutselt päri. Ega ilmselt oleks ka meie kool esindatud, kui ma infot otse lasteni ei viiks ja aitaks võistkondi komplekteerida jne. Ju siis jääb paljudes koolides see koordineeriv isik puudu. Kogemus samas näitab, et lapsed tulevad võistlema suurima heameelega, kedagi pole vaja kaikaga kohale ajada.

Mis Tallinna koolidesse puutub, siis Viimsisse on enam-vähem kõigil ühepalju maad minna, nii et pealinna puhul võib logistilised probleemid küll kõrvale jätta. Paratamatult jääb mulje, et teatud koolides väärtustatakse õppetöövälist vaimutegevust lihtsalt rohkem.