Kas kõlaliselt läheb sinnakanti või ajan midagi sassi?Poliitika
Foorumi reeglid
Alates 30. märtsist on foorumisse Mnemomaratoni tarbeks ehitatud punktisüsteem. Selle eesmärk pole tekitada konkurentsi, vaid lihtsalt pakkuda lisavõimalust mängumõnule. Punktide lisamine seisneb mälumängurite südametunnistusel, kuna igaühel on võimalik teise mängija punkte muuta. Seetõttu jääme lootma, et Te ei kuritarvita seda süsteemi.
Postituse kõrval on alati näha vastaja kasutajanime. Iga õige vastuse eest saab 2 punkti - pooliku vastuse eest 1 punkt. Vastajale punkti(de) lisamiseks vajutada nupule [Mod.] ning seejärel sisestada kasutaja uus punktide arv - kui kasutajal on 14 punkti, tuleb sisestada "16" jne.
Alates 30. märtsist on foorumisse Mnemomaratoni tarbeks ehitatud punktisüsteem. Selle eesmärk pole tekitada konkurentsi, vaid lihtsalt pakkuda lisavõimalust mängumõnule. Punktide lisamine seisneb mälumängurite südametunnistusel, kuna igaühel on võimalik teise mängija punkte muuta. Seetõttu jääme lootma, et Te ei kuritarvita seda süsteemi.
Postituse kõrval on alati näha vastaja kasutajanime. Iga õige vastuse eest saab 2 punkti - pooliku vastuse eest 1 punkt. Vastajale punkti(de) lisamiseks vajutada nupule [Mod.] ning seejärel sisestada kasutaja uus punktide arv - kui kasutajal on 14 punkti, tuleb sisestada "16" jne.
1997. aasta jaanuaris puhkesid Albaanias tõsised rahvarahutused, 1.märtsil kuulutati välja erakorraline seisukord. Mis oli peamiseks põhjuseks, mis rahva tänavatele tõi?
Lisa: Jaanuaris 1997 algas tormiline poliitiliste intriigide ja rahvarahutuste periood, kui ************* raevunud protestijad põrkasid Tiranas kokku politseiga. Umbes pool Albaania elanikest **********, ning märatsemine ja anarhia levisid järgnevatel kuudel kogu Albaanias. Et paljud albaanlased süüdistasid ******** otseselt Berisha valitsust, kes oli julgustanud albaanlasi *************, siis avaldati presidendile peaaegu pidevalt survet, et ta tagasi astuks. Kodusõja ärahoidmiseks relvastas Berisha kodanikke, keda peeti valitsusele lojaalseks. Mitme linna tänavad vallutasid isehakanud maakaitseväelastest röövlid ning tuli ette lahinguid valitsusvägede, mässajate ja maakaitseväelaste vahel. Vägivald ja kaos jõudsid haripunkti märtsis. Mitmed Euroopa riigid saatsid Albaaniasse rahuvalvajaid, et taastada kord kuni valimisteni.
Kuigi Berisha Demokraatlik Partei kaotas 1997. aasta juuni parlamendivalimistel veenvalt sotsialistidele, ei tahtnud president algul tagasi astuda, et uus parlament, kus olid enamuses kommunistid, saaks valida uue presidendi, nagu Albaania põhiseadus ette näeb. Enne valimistulemuste kinnitamist käskis Berisha armeel pealinna ümber piirata ning ajada laiali opositsiooni toetajate meeleavaldused. Sotsialistide juhid süüdistasid Berishat katses demokraatiat lämmatada. Berisha vastas, et ta ei astu tagasi enne valimistulemuste kinnitamist. Ta astus tagasi 23. juulil, peaaegu kuu aega pärast valimisi. Järgmisel päeval valis parlament presidendiks Rexhep Mejdani, Sotsialistliku Partei peasekretäri. Meidani nimetas peaministriks Sotsialistliku Partei juhi Fatos Nano ning kuulutas pärast kodusõja mahasurumist välja kuulutatud sõjaseisukorra lõppenuks.
Lisa: Jaanuaris 1997 algas tormiline poliitiliste intriigide ja rahvarahutuste periood, kui ************* raevunud protestijad põrkasid Tiranas kokku politseiga. Umbes pool Albaania elanikest **********, ning märatsemine ja anarhia levisid järgnevatel kuudel kogu Albaanias. Et paljud albaanlased süüdistasid ******** otseselt Berisha valitsust, kes oli julgustanud albaanlasi *************, siis avaldati presidendile peaaegu pidevalt survet, et ta tagasi astuks. Kodusõja ärahoidmiseks relvastas Berisha kodanikke, keda peeti valitsusele lojaalseks. Mitme linna tänavad vallutasid isehakanud maakaitseväelastest röövlid ning tuli ette lahinguid valitsusvägede, mässajate ja maakaitseväelaste vahel. Vägivald ja kaos jõudsid haripunkti märtsis. Mitmed Euroopa riigid saatsid Albaaniasse rahuvalvajaid, et taastada kord kuni valimisteni.
Kuigi Berisha Demokraatlik Partei kaotas 1997. aasta juuni parlamendivalimistel veenvalt sotsialistidele, ei tahtnud president algul tagasi astuda, et uus parlament, kus olid enamuses kommunistid, saaks valida uue presidendi, nagu Albaania põhiseadus ette näeb. Enne valimistulemuste kinnitamist käskis Berisha armeel pealinna ümber piirata ning ajada laiali opositsiooni toetajate meeleavaldused. Sotsialistide juhid süüdistasid Berishat katses demokraatiat lämmatada. Berisha vastas, et ta ei astu tagasi enne valimistulemuste kinnitamist. Ta astus tagasi 23. juulil, peaaegu kuu aega pärast valimisi. Järgmisel päeval valis parlament presidendiks Rexhep Mejdani, Sotsialistliku Partei peasekretäri. Meidani nimetas peaministriks Sotsialistliku Partei juhi Fatos Nano ning kuulutas pärast kodusõja mahasurumist välja kuulutatud sõjaseisukorra lõppenuks.
