Spordimängud

[Matis]

Polt sindrinahk sul on täitsa õigus. 1953 polnud NSVLi jäähoki MMil näha. Aga siiski vastasin aastaküsimuse õigesti, kuna olin jäähokist juba pisut tüdinenud, ning vastasin korvpalli EMide järgi

[Ei käinudki]

Kuidas seal kohapeal asi välja nägi? Kas protestiti ka mõnede küsimuste vastu jne? Sest vigaseid küsimusi on veel, näiteks ka OM tulesüütajate v linnade küsimus ning ebatäpsusi (a la Saksamaa DV) ja trükivige oli kuramuse palju ühe norm mängu kohta. Põldoja võiduskoor on muidugi väga tubli tulemus.

[Jaan_Lomp]

Novembris 2009 ilmub TEA kirjastuselt "Eesti spordi taskuentsüklopeedia", autor Tiit Lääne. Raamatuga lähemaks tutvumiseks ja selle tellimiseks tuleb lehele https://kirjastus.tea.ee/est/tootegrupi ... n=20090528 minna, seal linki Tutvu lähemalt ja telli siit kasutage. Ettetellimine soodushinnaga 325 kr. kuni 31. augustini, tavahind 399 kr.
Aadressil https://kirjastus.tea.ee/est/tootegrupi ... n=20090528 on nimetatud nii too taskuentsüklopeedia kui kaks kergejõustikuraamatut (üks neist Eesti kümnevõistluse kohta).

[Jaan_Lomp]

Täna, 2. juulil ETV2-s filmid Tallinna olümpiaregatist, lehtedel http://etv2.err.ee ja http://www.kava.ee teave. Kl 22.15--23.05 film "Tallinn olümpiatuultes" (tehtud Eestis 1980. a).See on ülevaade neljast Moskva olümpia-eelsest aastast ja olümpiamängude Tallinna purjeregatist. Stsenaristid Heiki Roots ja Toomas Uba, režissöör Heiki Roots, toimetaja Aare Tiisväli.
Kl 22.15--23.05 samal kanalil film "Olümpiaregatt 1980" (tehtud Eestis 1980. a). See on vaatefilm olümpiaregatist Tallinnas 1980. aastal.
Kl 21.00.--21.45 näitab ETV2 ka toredat muusikafilmi "Olümpiaregati tähed" (tehtud Eestis 1979. a). Laulavad 31. Balti regati ajal Tallinnas viibinud estraadikuulsused Maryla Rodowicz, Panaiot Panaiotov, Igor Ivanov, Sofia Rotaru, lvica Zerfezi, Roza Rõmbajeva, Klari Katona ja Jaak Joala, tantsivad Svetlana Kvaša ja Valentin Manohhin. Stsenarist ja režissöör Leo Karpin, operaator Anton Mutt, helirežissöör Vambola Vällik, monteerija Salme Jevdokimova, tootmisjuht Tiiu Saarestik, toimetaja Ülo Vinter.
Täna enne kella 21.00 ETV2-s saated Uno Loobist ja eesti biitmuusika sünnist, teave ülalpool nimetatud saitidel.

[Madispoiss]

See oli küll juba pea kaks kuud tagasi, kui siin oli paar postitust kooliõpilaste spordimälumängu Bumerang kohta, kuid arvan, et pole halb aeg teema kohta veel paar sõna kaasa öelda. Kui eelmine aasta välja arvata, olen ise võistlejana esimesest hooajast peale kõikidest eelvoorudest ja finaalidest osa võtnud ning usun, et minu arvamus pakub nii mõnelegi huvi. Kõigepealt selleaastasest võistlusest. Minul isiklikult on olemas nii küsimused kui vastused, kuid ei ole oskust ega ausalt öeldes ka väga viitsimist neid kuhugi üles riputada. Kui soov siiski ilmneb, võin asja vaadata.

Ausalt öeldes ei nõustu ma eelpool lausutuga, et selleaastase finaalmängu kõige olulisemad faktid küsiti ära juba mängu alguses. Bumerang on selline huvitav nähtus, kus piirkonnavoorude (s.o. maakond + hiljem regioon) küsimuste tase (ja usun, et nii mõneski kohas ka korraldus) ei kannata mingisugust kriitikat, samas kui finaaliks on justkui maa alt välja ilmunud täitsa mõnusad pähklid ja minu meelest ka väga head auhinnad. Igal aastal on ka finaalide korraldamisega väga hästi hakkama saadud. Küsimuste poole pealt pakkus ka tänavune finaal pinget algusest lõpuni ja kindlasti ei piirdunud avastamisrõõm esimese blokiga. Meeldis, et sees oli pisut varieeruvust ning nii ei kujunenud võistlus lihtsalt suurvõistluste ajaloo ja sportlaste biograafiate tundmiseks. Isiklik lemmik oli blokk “Sport ja luule”, kus küsiti Juhan Sütistet, Contrat, Ellen Niitu, Sven Kivisildnikku + sumo ja Paavo Piiki (seda mis kaudu, ei tohiks spetsmäluritele raske olla välja mõelda ). Kui korraldusliku poole pealt norida, siis ehk see, et küsimusteblokkidel tuli ise järel käia ning samuti pidi vastused ise lauda viima. Pole küll suur asi, kuid minu arust see just erilist austust võistlejate vastu ei näita. Edasi eelvoorudest, mille kohta on mul isiklikult raske midagi positiivset öelda. Lisan, et järgnev jutt ei käi mitte ainult selle aasta kohta, vaid paljuski on tegemist kõikide aastate üldmuljega.

Üks suuremaid lolluseid on minu arust küsimuste ükshaaval vastamine, kusjuures igaühe jaoks antakse aega üks minut. Igakordne küsimuste ettelugemine ja vastuste ütlemine kulutab tarbetult palju aega ning tekitab ainult ebamugavust. Vahel jääb mõtlemisaega kõvasti üle, vahel aga tuleb sellest jälle kõvasti puudust. Ei mõista kohe üldse, miks Bumerangi korraldajad selle koha pealt nii originaalsed tahavad olla. Eriti rusuvalt mõjub see siis, kui järjestikku satub väga palju halbu küsimusi või lausa praaki, mis võtavad igasuguse mängutuju. Ja uskuge mind, eelvoorudes ei ole need korrad just väga haruldased. Mida ma siis praagi all silmas pean? Olen kuulnud (kordan: kõigest kuulnud), et mõnikord on küll kena jutt olnud, kuid mis puudub, on küsimus ise. Endal on tulnud ette olukordi, kus ei saa lihtsalt aru, mida teada tahetakse, kuigi olemas on olnud jutt ja õnneks ka küsisõna selle lõpus. Küsimuse headus/halbus on muidugi maitse asi, kuid mul isiklikult vajub süda lihtsalt saapasäärde, kui küsitakse, mitmenda koha sai see või teine sportlane sellel või tollel võistlusel. Nii oli see näiteks Mihkel Kukega, kes tuli Pekingi OM-il 21. kohale. See oli nüüd ainult üks ja mitte just kõige markantsem näide, kuid loodetavasti saite ideele pihta. Okei, nõustun, et teadmised ei jookse mitte kunagi mööda külge maha, kuid mitte eales ei toetuks ma ise mängujuhina selliste faktide ettesöötmisele. Niisugused kiirviktoriini meenutavad üherealised, lihtsalt juhtumisi asja teadmist nõudvad küsimused ei paku vastajale mitte kohe üldse mõnu ega tuletamisrõõmu. Minu jaoks võrdub selline küsimus koostaja pesueht haltuuraga. A la võtad mingi statistikaraamatu lahti ning hakkad näppuga järge vedama stiilis “Tartu maakonnas küsin, kes sai 10. koha, Jõgeva paneb mulle 11. koha kirja” jne jne. Samas saan aru tõsiasjast, et 15 maakonnale ja pärast 5 regioonile ning lõpuks finaali jaoks küsimuste koostamine pole lihtsate ülesannete killast. Tean omast käestki, kui vaevarikas võib juba puhtalt ideede peale tulek olla. Üldiselt on finaalid näidanud, et härra Valdre suudab küll koostada üsna häid küsimusi, kuid keegi võiks talle ilmselgelt oma abikätt pakkuda, et ka nende õnnetute eelvoorude taset parandada. See, et selle aasta lõppvoorus mainiti uhkusega kõikide nende küsimuste arvu, mida Valdre on nende pikkade aastate jooksul Bumerangi jaoks koostanud (see arv oli minu mäletamist mööda päris mitu tuhat) ei näidanud minu jaoks mitte kui midagi.

Tahaks siiski lõpetada positiivsema tooniga. Mulle on see võistlus palju andnud ja hea, et ta on olemas. Võib lausa öelda, et Bumerangi näol saingi põhikooli nagamannina mälumängupisiku. See viis mind edasi koolinoortemälumängudeni ning see teekond jätkub tõenäoliselt ka edaspidi. Väga palju koolijütse ongi just spordihuvilised ning spordimälumäng on selle koha pealt küll suurepärane kanal, mille kaudu uusi kilvahuvilisi leida. Arvan, et nõustute sellega 100%. Madis

[punukana]

Kena konstruktiivne analüüs. Viimased kaks aastat olen oma õpilaste kaudu asja köögipoolega üsnagi tuttav ning Madisega täiesti päri- eriti selles osas, et eelvoorud ja finaal erinevad üksteisest nagu öö ja päev. On vist tõesti liiast loota, et üks inimene suudaks ühest valdkonnast sadade kaupa kvaliteetküsimusi toota, see peaks ilmtingimata meeskonnatöö olema.

[polt]

Eriti kui see inimene on mälumängu ja enamuse Eesti kilvarite jaoks täiesti tundmatu kuju. Sellise ürituse läbiviija peaks juba kasvõi kogemuste saamise eesmärgil külastama mõnda spordikilba. Veiko ja spordimuuseumi rahvas otsige see Valdre üles ja pakkuge koostööd. Noori kilvareid on vaja koolitada! See peab olema eesti mälumängu prioriteet nr 1!

[Veiko]

Spordimängude hooaja eelvaateks veidi infot.

Eesti – Soome maavõistlus spordikilvas toimub laupäeval, 17. oktoobril Tallinnas City Hotell Portuse konverentsisaalis Flint. Algus on planeeritud kl 12ks, aga võib veidi muutuda sõltuvalt soomlaste sõidugraafikust. Formaat on jäänud traditsiooniliseks - 100 küsimust kokku (50 Soomest, 50 Eestist), mõlemast riigist neli neljaliikmelist võistkonda, kellest arvestusse lähevad kolm paremat. Kalle Voolaid on lubanud silma peal hoida, et Eesti poolelt konkurentsivõimelised satsid kokku saaks.

Spordimängude karikasari algab laupäeva, 10. oktoobri õhtupoolikul Tartus paarismänguga. Põhimõttelised kokkulepped on olemas vähemalt viie mängu korraldajatega, täpsema kalendri saame ehk paika septembri keskpaigaks.

[polt]

Kes Eesti poolt küsib? Lihtsalt oluliselt kvaliteetsemad küsimused saaks kui nende ettevalmistamiseks oleks aega rohkem kui nädal.

[Veiko]

Eesti poolt katavad laua Toivo Kivimets ja Veiko Ulp. Ära muretse, 80% mõlema poole komplektist on juba tõlkimisjärgus.

[Kalle Voolaid]

Täites oma vastutava isiku kohuseid annan siinkohal teada, et koondise koostamise osas töö käib. Mulluse spordisarja tulemuste ja pikkade diskussioonide läbi on selgunud meie nelja võistkonna kaptenid: Rait Männik, Marko Siil, Jevgeni Nurmla ja Igor Habal. Kõik kaptenid on teinud väga tubli tööd ja ka meeskonnad peaaegu formeerinud. Mõned vahetused on veel muidugi võimalikud, kuid üldiselt on meeskonnad hetkel treeninglaagrites ja peavad Oklahoma Impactidega treeningkohtumisi:)

[Rait Männik]

8. septembri seisuga on välja pandud 2009/2010 kilvakalender, kuid spordimängude osas on see hetkel ebaülevaatlik. Tegelikkuses on ka spordikilva karikasari välja joonistunud. Kokku on kavas 6 etappi - ja mitte kõik neist pole eelmistest hooaegadest tuttavad. Üldarvestusse läheb 4 parimat tulemust selle lisaklausliga, et VÄHEMALT üks nende hulgast peab olema individuaaletapp. Hooaeg ise näeks välja selline:

10.10 Tartu Sportneti paarismäng / Veiko Ulp, Toivo Kivimets
28.11 Kilingi-Nõmme paarismäng / Matis Song, Urmas Song
24.01 Paikuse paarismäng / Jaan Allik, Tiit Lehtme
06.02 Tartu paarismäng / Eesti Spordimuuseum
14.03 Rakvere kompleks / Andres Pulver, Tõnis Sakk
??. ?? Tallinna üksikmäng / Illar Tõnisson, Henri Kaarma

Enamasti on spordikilvad sätitud samale päevale koos mõne muu mälumänguga - see võib tähendada, et kui mingil põhjusel muutub mõne sellise kilva toimumisaeg, võib paigast nihkuda ka spordikilb. Rakvere etapp tundub olevat ainus "puhas" spordipäev, aga see-eest loodetavasti pikk ja töine; käiku läheks enam-vähem sama formaat mis mullugi - st osa mängust oleks paaris ja osa individuaalne ning kokkuvõttes kvalifitseeruks üksikmänguks. Kevadise Tallinna finaaletapi toimumisaeg täpsustub hiljem.

Spordikilvasarjale lisaks on veel muidki toredaid üritusi, nagu nt 17. okt Eesti-Soome maavõistlus. Ega olegi muud lisada, kui et hooaja alguseni on jäänud täpselt 1 kuu...

[Veiko]

Tartu spordimäng toimub laupäeval, 10. oktoobril kell 16 ja seekord Dorpati konverentsikeskuse Petersoni saalis (Tasku keskuse IV korrus, sissepääs Turu tänavalt, www.dorpat.ee). Auto saab jätta üle Turu tänava vana kaubamaja parklasse või Tasku parkimismajja.

Paarismäng 50 küsimusega, spordikilva karikasarja I etapp. Paari osavõtutasu 100 krooni, mis sisaldab Dorpati poolt ka suupisteid ja jooki.

Auhinnaümbrikke jagub 8 paremale paarile. Eriauhinnad kahe 10. oktoobri Tartu mängu kokkuvõttes kolmele paremale (võidab see, kelle kohtade summa kahe mängu peale on väikseim).

Põhja-Eestist tulijatele soovitame Hansabussi mugavat eribussi. Väljumine 9.00 Tallinnast Balti jaama kõrval asuvast maaliinide bussiparklast. Tallinnast võetakse sõitjaid peale ka Ülemiste keskuse parklast. Saabumine Tartusse 11.30 ennelõunase paarismängu toimumiskohta Tähe 4. Vajaduse korral teeb buss Tallinn-Tartu maanteel peatusi, selleks kindlasti vajalik eelnev teavitus. Tartust tagasisõit algab orienteeruvalt kell 18.30 pärast spordimängu, saabumine Tallinnasse 21.00. Eribussi kasutamise hind on 100 krooni. Bussi mahub 19 inimest, koht tuleb eelnevalt broneerida.

Mängule ja eribussile kirjapanek meiliga veiko@server.ee või tel 50 34501 või siinsamas foorumis või kilvalehe registreerimisvormi kaudu. Olete oodatud!

[polt]

Mina ei saa aru kuidas spordimängude tegijad korraldajad saavad sellega hakkama, millega tavamängude tegijad hakkama ei saa. Eribuss on korra käinud Jõgevale eestikatele -rohkem ma ei mäleta. Tartu spordikatel alati laud kaetud 100 kroonise osavõtumaksu eest-küsimused kvaliteetsed, korraldus tehniliselt kõrgtasemel. 8 paremat paari saab ümbriku. Tavakilvarid ja eriti kilvade korraldajad peaksid kohustuslikus korras sellel mängul osalema, et näha milline peab olema üks 21.sajandi korralik kilb.
Ühtlasi registreeriks paari Allik-Lehtme.

[Matis]

Jaan! Kõik võib tõesti tore olla, et eribussid, suupisted jne., aga arvesta, et igal ühel on ka eri võimalused. Rahalised võimalused. Kuid tuleb tõdeda, et keskmise järgi on spordimängud tehniliselt alati suurepäraselt läbi viidud (eriti Sportnet ja Spordimuuseum).