Antiik

[arko]

Antikythera on massina nimi

[holte]

Kahepeale saab ju väga üksikasjalise vastuse kokku.
Tegu on mehaanilise arvutusmasina moodi riistapuuga, mida
kutsutakse Antikythera masinaks. (Kuna leiti Antikythera saare lähedalt).
Mis ma's teen? Annan Arkole küsimiserõõmu

[arko]

Mis nime kandis Kreeka jõejumal, kes Herodotose kohaselt kuulus Olümpose 12 jumala sekka?

[Taivo]

Üldtunnustatud jõejumalat Vanas kreekas ei olnud, saati siis veel Olümposel. Järelikult tuleb pakkuda mingit kohalikku jõejumalat. No mingine jõejumal oli Acheloos, aga et ta oleks Olümposel elanud, pole mulle tuttav.

[arko]

Ei olnud selline nimi.

[arko]

(Peaaegu) sama nime kannab Olümposelt mööda voolav jõgi

[Alexz]

Tundub, et sa pead vist Alpheust silmas....

[arko]

Jah

[Alexz]

Küsiks antiik filosoofi, kelle puhul saab kasutada epiteeti "kõige viimane". Ehk siis viimane antiik-rooma filosoof, kelle peateos valmis tal vanglas hukkamist oodates aastal 524. Küsiks nii filosoofi, kui raamatu pealkirja. Viimase puhul vihjeks, et ehki esialgu jäi see raamat ilma suurema vastukajata, muutus see keskajal väga mõjukaks filosoofiliseks teoseks, mille vana-inglise keelde tõlkis isiklikult kuningas Alfred Suur ja tänapäevasesse inglise keelde kuninganna Elisabeth I.

[Alexz]

Tundub, et vist jälle liiga raske küsimus..... See filosoof sündis aastal 480 v 481 vanas kuulsas Rooma suguvõsas millest pärines nii keisreid kui paavste, ise töötas kogu oma elu konsuli ja diplomaadina Theoderichi õukonnas, kes ta siis lõpuks vangistas ja surmamõistis, kahtlustades teda (väidetavalt alusetult) reetmise vandenõus ja koostöös Ida-Rooma keisriga. No ja mis puutub tema teose pealkirja, siis kui mina oleksin vanglas süütuna oma elu viimaseid päevi veetev filosoof, siis paneksin oma raamatule sama pealkirja

[Alexz]

No ma ei tea, ega eriti midagi juurde vihjata ei ole. Pakuks siis keegi selle tähtsa filosoofilise teose pealkirjagi ära..... Kes ülikoolis vähegi filosoofia või keskaja kultuurilooga kokku puutunud on, peaks selle teose unepealt ära ütlema.

[holte]

No alguses loeti seal läbi Aureliuse "Iseendale" ja kes veel peale seda sur'd-ei-ol'd, Rooma filosoofiast...
oot. las ma mõtlen - roooma filossofiast...no krt, see oleks pidand ikka sügav ja teistele mittemidagiütlev kelder olema, tõesti ei tea sellist asja nagu rooma filosoofia :p

[Alexz]

No okei, mingis mõttes võib seda juba ka kristlikuks filosoofiaks lugeda, samas loetakse ka veel viimaseks klassikaliseks, ehk antiikfilosoofia teoseks. Üks määratlus, mid ma selle raamatu kohta olen lugenud, et see on "kõige huvitavam vanglakirjanduse näide, mida maailm kunagi näinud", sest nagu öeldud, kirjutas autor selle aasta jooksul vanglas, kuni ta oma hukkamist ootas... Autori kohta on veel öeldud, et "ta oli viimane Roomlane ja esimene Skolastik."

[holte]

No esimene skolastik ta vaevalt oli, seesamune Aurelius oli ju küllaldaset klassikaline skolastik
ja enne teda oli pinu kreeka teerajajaid - ega nende viimaste vihjete järgi võib juba
Sokratest ka pakkuda, ma arvan, et tal oli suht ükskõik - vabaduses ootas kuri naine ka..
Ise ikka mürki võtma ei hakka..

[Alexz]

Igaks juhuks kordan veel üle, et sel minu küsitud filosoofi eluaastad olid 480-524 peale Kristuse sündi.... Ja et skolastikud olid ikka kristlikud filosoofid.... ehk need, kes hakkasid vana, klassikalist antiik-filosoofiat tõlgendama ja seletama kristlike usudoktriinide valguses, nii et Aureliust v Sokratest vaevalt skolastikuteks lugeda saab.... Sa Holte ajasid lihtsalt Stoikud ja Skolastikud segamini:D