Teadus, tehnika

[holte]

Vitamiinide vähe tarvitamine või ka ületarvitamine võib haigusi esile kutsuda,
üks vitamiin on saanud oma nime seoses sellega. Mis vitamiin ja mis tõbi?

[holte]

Saab ka vihjavamalt küsida, mis haigust hoiab ära niatsiin, aka B3 aka PP,
mis lahtikirjutatult on preventiivne p-haiguse suhtes

[Genosse]

Kas mingi vitamiinivaegusest tingitud haigus ei olnud mitte pellagra?

[holte]

PP-vitamiini nimi on tõesti tõlkes pellagra ärahoidmise vitamiin

[Taivo]

Järgmine küsimus on võetud ühest kunagisest "Horisondist". See oli Tehnikaülikooli kilvasarjas viigilahutusküsimus. Üks võistkond vastas sealjuures absoluutselt täpselt, kuigi nende loogika oli väärakas, lihtsalt kogemata läks pihta. Võiks siin siis teha sedamoodi, et eksimus ±20% annab 2 punkti ja ±50% annab punkti.

Paradiisi kirjeldades ütleb piibel: «Seal on kuu valgus nagu päikese valgus ja päikese valgus nagu 7 korda 7 päikese valgus.» Selle põhjal saab välja arvutada paradiisi temperatuuri. Missugune see on?

[holte]

kas see natuke oletuslikuks ei lähe? Ilmselt saab valguse tugevuse järgi teha oletusi temperatuuri osas, aga samas ei tea ju selle paradiisi päikese kaugust paradiisist ja vist peaks teadma ka selle päikese koostist, lisaks oleks vaja paradiisi albeedot ja ... ilmselt veel tuhandet pisiasja

[cadman]

No ei see nii keeruline ei ole. Soojuskiirgus peaks olema samamoodi ruutsõltuvuses kui valguskiirgus ja kuu kiirgus on vaid peegeldus, mis praktiliselt asja ei mõjuta. Et laias laastus 7x kõrgem kui maa peal. Ainuke häda, et kui me võtame siin keskmiseks 30 C, siis peaks see tulema nii 210 kraadi. No mina seal küll olla ei tahaks

[holte]

Keeruline ei ole siis, kui eeldada, et kõik andmed, mida ei tea, on samad mis Maa-Päike süsteemis.
Seda, et paradiis Maa peal on, Piibel siiski ei väida.

[cadman]

No päike oli tollal üks ja ainumas. Kuu kah. Ülejäänud olid tähed, millest mitte muhvigi ei teatud. Selles suhtes ei kipu need üldse arvesse tulema. Maa peal see ei saagi olla, kui päikese kiirgus on 7x suurem.

Ja üleüldse oli tollal lumi valgem, suhkur magusam ja mis kõik veel. Ja mälu oli kah parem

[telc1]

Nunuh, valgustemperatuuridest ei tea muud kui et need on olemas. Aga oleks üks võimalus lahendada.

Teine variant on lähtuda päikese enese pinnatemperatuurist, ehk siis mitu kraadi või kelvinit seal kohapeal toimub, mis meile siis siia maa peale päikese moodi paistab.

Kolmas variant, tõenäoliselt vale variant on sepikojast - kollasemat sorti kollane tähendab 1000-1100 kraadi Celsiust - sealt siis 7x7x1000= 49000, ilmselt see väävlijärv põrgus, kus patused suplevad, oleks siis meeldivalt jahe keskkond...

Neljas variant - päikesele niipalju lähemale minna, et too 49 korda suurem paistaks ja siis kraadiklaasi vaadata...

[holte]

Kas juba atmosfääri olemasolu või mitte küllaldaselt mõju ei avalda näiteks? Atmosfäär peaks ju üsna oluliselt energiat kinni pidama. Samas ma kahtlen, kas härra jumal näiteks paradiisis seda vajalikuks peab, need viimselpäeval ülestõusnud kondid ilmselt vegeteerivad mingil muul tasandil kui süsinikupõhised vormid.
Ja Maa peal paradiisi pigem ei tule, sellele viitab enamik andmeid - Maal ju toimub viimnepäev, sajab tuld ja tõrva ja on sada muud häda - ja ülestõusnud just lahkuvad ilmselt kuhugi mujale, "taevasse". Nii et see võrdlus Maaga on kardetavasti väga räige viga. Eshatoloogias pole ka erilisi tunnistusi, et paradiis peaks Maa kloon olema, pigem ta seda ei saagi olla.
Nii et ma jääks siiski selle tagasihoidliku arvamise juurde, et kui arvatavast vähemalt kümnekonnast tundmatust on üks teada, siis ei saa valemit kasutada... See sobib väga hästi punkti lunimiseks, kuna ma valemit niikuinii ei teaks ega ka selle järgi midagi arvutada

[cadman]

Parandus - paradiis peaks asuma 1/7 päïkesele lähemal ja kuule siis 1/sqrt(7) ehk ruutjuur. Aga eks nende teaaolevate kaugustega oli tollal nagu oli. 30 kraadi on kah võetud laias laastus juudamaa keskmisest, et maakera keskmine ei pruugi sedajagu tulla. Eks jah tänapäeva teadmiste juures on seda äärmiselt raske dedutseerida, mida see Horisondi tarkade klubi vastuseks pakkus. Võttes maamuna keskmiseks 20, saame siis 140 kraadi. Aga ikka nagu paljuvõitu. Ja mulle on pigem selgusetu, kuidas tollase maailmasüsteemi järgi erinevate nurkkiirustega maa suhtes liikuvate asjade puhul saaks üldse nagu mingitest konstantidest rääkida.

Aga seda jah, et minu jaoks on kah see üsna abstraktne arutelu. Aga kes Sulle, Holte, ütles, et hingedele ja ülestõusnutele atmosfääri vaja ei ole. Kui see sedamoodi oleks, ei siis ka väävlivannid piinavana mõjuks

[Taivo]

"Horisondi" jutt oli niisugune. Kõigepealt jätame arvestamata selle valguse, mille Maa saab Kuult, sest see on täiesti tühine. Järelikult on paradiis 7 korda 7, see on 49, 1 juurde, 50 korda valgustatum kui Maa. Füüsikast on teada, et temperatuur on võrdeline valgustatuse neljanda juurega. Neljas juur 50-st on ... laias laastus 2½. Seetõttu on paradiis 2½ korda kõrgema temperatuuriga. Võttes Maa temperatuuriks 27 °C ehk 300 K, tuleb paradiisi temperatuuriks umbes 750 K.

Leidsin planeedi Maa keskmise temperatuuri ja korrutasin kalkulaatoril neljanda juurega 50-st. Tuli 763 K ehk 490 °C. 2 punkti piiriks kujunes viga 153° ehk 337–643 °C. Tehnikaülikoolis panin selleks piiriks, kust alates juba midagi saab, 58% ehk vea 443° ehk 47–933 °C. Tudengid pakkusid 0 °C kuni 4,71 miljonit kraadi, mediaan oli 155 °C. Punkte sai 9 võistkonda 29-st.

Siia saabus kaks arvulist pakkumist. Cadman saab 210 °C eest 1 punkti, Telc oma pakkumise 49 000 eest ei saa.

Ma mõtlen, et pean ise järgmise küsimuse panema. Ehk on see lihtsam. Vähemalt tehnikaülikoolis tuli umbkaudu 40% õigeid vastuseid.

Kuidas nimetatakse geomeetrilist keha, mis koosneb kahest põhjast ja külgtahkudest, kusjuures põhjad on kongruentsed ja kõik külgtahud on rööpkülikukujulised?

[Tanel Kadai]

Prisma?

[cadman]

Irw. See asi on lihtsam arvutil teha kui nimi meele tuletada. Póhjusmótteliselt saab sihuke tekkida vaid juhul, kui póhjatahkude kesktelg on kahes suunas kaldu ja tahud ise parallelsed, et ristime selle brunobennobernardi kaldtahukaks