Loodus, geograafia

[erkal]

18. sajandil kirjeldas keegi J. Hunter esmakordselt kohupiimalaadset massi, mida on loomariigist vähesed isendid võimelised tootma. Põhimõtteliselt kattub selle aine nimi taime omaga.

[erkal]

MIs lind on pildil?

[holte]

see mass võiks linnupiim olla, aga seda ilmselt raipesööjat lindu ma öelda ei oska. Kas meed kaks küsimust on omavahel kuidagi vihjeliselt seotud?

[erkal]

Linnupiim oli jah eelmise vastus. Lind juba järgmine küsimus. Tegemist siis veel ainult sisuliselt ühes mingil määral ka naaberriikides elutseva linnuga. Loendatud on neid viimasel ajal üle 400 isendi. Sööb kõiki vesistes piirkondades elutsevaid veeloomi ja putukaid.

[erkal]

Sellel alal võib veel seda lindu kohata.

[erkal]

Prantsusmaa hotellikett, mis aasta alguses avas juba 1000-nda hotelli, kannab sama nime. Tegutseb sisuliselt üle maailma. Põhiliselt pakutakse odavat elamist linnade keskustes, lennujaamades ja rongijaamades.

[arko]

No iibised peaksid üle maailma olema sama levinud kui hotellikett, eelnevate vihjete põhjal ootad sa ilmselt spetsiifilisemat nime.

[erkal]

No ma ei hakka juuksekarva lõhki ajama. Hiidiibis on pildil, aga iibisest siinkohal täiesti piisab.

Arko

[arko]

Eesti lindude nimestikus on kaks iibiseliiki. Tõmmuiibis ja ...-iibis. Sama nime, mis on kolme punkti asemel, kannab üks pardiliik, kelle pilti näete.

[erkal]

Luitsnokk?

[arko]

saidki järje tagasi

[erkal]

Ilus sini-must-valge linukene. Eestis tavaline haudelind. Üsna agar rändelind. Kes?

[erkal]

Kivi-.

[his master's voice]

-täks siis, sest -rullija on vist merelind.

[erkal]

Kivitäks ta on.

Jätka