Antiik
Foorumi reeglid
Alates 30. märtsist on foorumisse Mnemomaratoni tarbeks ehitatud punktisüsteem. Selle eesmärk pole tekitada konkurentsi, vaid lihtsalt pakkuda lisavõimalust mängumõnule. Punktide lisamine seisneb mälumängurite südametunnistusel, kuna igaühel on võimalik teise mängija punkte muuta. Seetõttu jääme lootma, et Te ei kuritarvita seda süsteemi.
Postituse kõrval on alati näha vastaja kasutajanime. Iga õige vastuse eest saab 2 punkti - pooliku vastuse eest 1 punkt. Vastajale punkti(de) lisamiseks vajutada nupule [Mod.] ning seejärel sisestada kasutaja uus punktide arv - kui kasutajal on 14 punkti, tuleb sisestada "16" jne.
Alates 30. märtsist on foorumisse Mnemomaratoni tarbeks ehitatud punktisüsteem. Selle eesmärk pole tekitada konkurentsi, vaid lihtsalt pakkuda lisavõimalust mängumõnule. Punktide lisamine seisneb mälumängurite südametunnistusel, kuna igaühel on võimalik teise mängija punkte muuta. Seetõttu jääme lootma, et Te ei kuritarvita seda süsteemi.
Postituse kõrval on alati näha vastaja kasutajanime. Iga õige vastuse eest saab 2 punkti - pooliku vastuse eest 1 punkt. Vastajale punkti(de) lisamiseks vajutada nupule [Mod.] ning seejärel sisestada kasutaja uus punktide arv - kui kasutajal on 14 punkti, tuleb sisestada "16" jne.
Kes nüüd küsib?
Tänan, et mu variant osutus õigeks. Kes esitab järgmise küsimuse, muud elemendid olid ju teiste antud?
Re: Kes nüüd küsib?
Järgmise küsimuse esitab see kes viimase õige vastuse osa ära ütleb. Seega Jaan järg sinuJaan_Lomp kirjutas:Tänan, et mu variant osutus õigeks. Kes esitab järgmise küsimuse, muud elemendid olid ju teiste antud?
Mu esimene küsimus antiigist
Küsin kahte kreeka mütoloogias esinevat teineteisega põrkuvat kaljut, neil on üks ühine nimi, mis eesti keeles on mitmuse nimetavas käändes ja just seda nime tahangi.
Neid kaljusid on hiljem samastatud Homerose "Odüsseias" mainitud Planktadega (nn. eksikaljud). Neid arvati asuvat kas Musta merre viivas väinas, meres Sitsiilia lähedal või Heraklese sammaste lähedal Gadese juures. Argonaudid, kes tahtsid nende kaljude vahelt läbi sõita, saatsid Phineuse nõuandel enda ees esmalt tuvi ja järgnesid siis ise kiiresti; "Argo" sai seejuures ainult ahtrist veidi kannatada. Pärast seda need kaljud enam ei liikunud.
Mis kaljudest on jutt? Annan vihje: ärge vastake Skylla ja Charybdis, sest õiges vastuses pole ei Skyllat ega Charybdist.
Neid kaljusid on hiljem samastatud Homerose "Odüsseias" mainitud Planktadega (nn. eksikaljud). Neid arvati asuvat kas Musta merre viivas väinas, meres Sitsiilia lähedal või Heraklese sammaste lähedal Gadese juures. Argonaudid, kes tahtsid nende kaljude vahelt läbi sõita, saatsid Phineuse nõuandel enda ees esmalt tuvi ja järgnesid siis ise kiiresti; "Argo" sai seejuures ainult ahtrist veidi kannatada. Pärast seda need kaljud enam ei liikunud.
Mis kaljudest on jutt? Annan vihje: ärge vastake Skylla ja Charybdis, sest õiges vastuses pole ei Skyllat ega Charybdist.
Kommentaar vastusele
Sümplegaadid on õige. 1999. a. oktoobris näidatud "Kuldvillakus" vastasin momendil, kus neid vaja oli, nii: "Mis on Skylla ja Charybdis?" Seetõttu kaotasin punkte. Annan sõna riiinule.
Sarvedega kiiver, millega tavaliselt viikingeid ette kujutatakse, ei ole üldse viikingite leiutis. Ajaloolaste väitel on vähe tõendeid, et oma kuldajal, 13. sajandil viikingid lahingus sarvilisi kiivreid kandsid, pigem oli see mõne n-ö parema perekonna n-ö pidupäevakiiver. Sarviline kiiver populariseeriti lihtsalt romantismiajal 19. sajandil.
Esimesed sarviliste kiivrite leiud on kujuke praeguse Taani territooriumilt aastast umbes 800 eK ja üks päris kiiver umbes samast kandist 400-800 eK, pluss üks Thamesi kallastelt aastast 100 eK. Küsin, mis kultuuri või hõimuga neid leide seostatakse, ehk teisisõnu, kes siis ikka võttis sarvedega kiivri esimesena kasutusele?
Esimesed sarviliste kiivrite leiud on kujuke praeguse Taani territooriumilt aastast umbes 800 eK ja üks päris kiiver umbes samast kandist 400-800 eK, pluss üks Thamesi kallastelt aastast 100 eK. Küsin, mis kultuuri või hõimuga neid leide seostatakse, ehk teisisõnu, kes siis ikka võttis sarvedega kiivri esimesena kasutusele?
No sellist küsimust ei tohiks olemaski olla.