Kultuur

[kalmer]

allium

[allium]

Legend ühe saarestiku sünnist:
"Kahele jumalale xxxxxx ja xxxxxx (nimed jätan esialgu nimetamata) anti käsk luua saari, mida nad tegidki nii, et seisid taevasel Hõljuval Sillal, lasid alla taevase Kalliskivimõõga ja segasid sellega. Nad segasid merd, nii et kostis loksumist - ja kui nad mõõga otsa uuesti üles tõstsid, moodustus mõõgatera otsast alla kukkuvast soolasest veest kuhi ja sellest sai saar. xxxxxx ja xxxxxxx laskusid teavast alla, abiellusid sellel saarel ning püstitasid ilmasamba ja ehitasid ruumika palee.
Kui siis jumalad avastasid, et nende kehad on erinevad, küsis xxxxxxx oma naiselt xxxxxxxlt, kas too on nõus sünnitama maa. Kui xxxxx nõustus, tegi xxxxxxx ettepaneku: "Teeme siis nii, et kõnnime üheskoos ümber selle ilmasamba, saame siis kokku ja ühineme." Pärast mitut ebaõnnestumist said nad siiski lapsi ja nendeks olid ............. saared.
Mis saared?

[Taivo]

Pole ma niisugusest midagi kuulnud. Jaapan?

[allium]

Osta Varraku "Antiikmütoloogia ja -kultuuri entsüklopeedia", seal kirjas nii see, kui palju teisi legende.
Jumalad olid siis Izanagi (mees) ja Izanami (naine). Huvi pärast küsin, kas keegi oleks teadnud neid nimesid, kui oleksin küsinud?
Taivo

[Henry IX]

Kahtlesin Hawai ja Jaapani vahel, nimi poleks andnud võimalust eksida

[allium]

Ei, ma mõtlesin küsida jumalate nimesid. Kas keegi oleks neid teadnud?

[Taivo]

Nimed olid mul passiivses mäluplokis. Kui sa oleksid küsinud, mis olid nende jumalate nimed, siis ma ei oleks teadnud, aga kui sa oleksid küsinud, millega on tuntuks saanud Izanagi ja Izanami, siis ma teadnuks kohe.

Aga nüüd hakkame võõramaa keeli õppima. See on afrikaani keeles snork, albaania keeles hunk, bulgaaria keeles gruh, hiina keeles hulu, hollandi keeles knor, jaapani keeles buu, kantoni keeles god, korea keeles kkool kkool, leedu keeles kryu, läti keeles ruk, Min Nani keeles kōⁿ, norra keeles nøff, poola keeles chrum, prantsuse keeles groin, rootsi keeles nöff, rumeenia keeles groh, guiţ, serbohorvaadi keeles rok, taani keeles øf, tai keeles ood, tšehhi keeles chro ja uelsi keeles soch. Aga eesti keeles?

[holte]

Sellega on nii ja naa - paar aastat tagasi ehk, siis - lugesin just mingit mütoloogia-"lastekat" - Kindersley puder paljudest (loomis)mütoloogiatest, seal olid nad sees... Ja kõlaks nagu tuttavalt küll, eriti kui nüüd endale palju nina alla korrutada

taivo küsimus ka vahepeal tekkinud: et hästi palju kraad ja krood, siis pakun... ma pakun kaht asja,
esiteks vares ja teiseks norr nagu norskamine

[Henry IX]

Snork viib mõtted snorkeldamise juurde, pakun mask e. lõust

[Hallvatt]

röh-röh

[Taivo]

Tehnikaülikooli kilvasarjas andsin juurde veel selle, et saksa keeles on grunz, ja sain soolovastuse. Selle andis Mati Räli. Ühele võistkonnale andsin veel punkti vastuse "siga" eest. Veel pakuti rukis (2), tera (2), @, aevastus, aitäh, hirv, jook, kael, kroon, kubemepiirkond, kukk, lusikas, monument, nina, nukk, päts, saapakonts, supp, sõlm ja tagumik. 6 ei vastanud.

Hallvatt 2 punkti

[punukana]

Kui ka veel viimast Sireli-mängu meenutada, siis on Mati Rälil sigadega head suhted. Kui ma õigesti mäletan, tegi ta seal kah seatundmise soolo

[Hallvatt]

skandinaavia keelte nöff-nuffid ja läti keele ruk (ruik) reetsid ära, millega tegu.

Hiljuti käis mul Haapsalus külas üks tuttav, kes määras kohtumise Erni Hiire mälestussamba juures. Pärast pisukest mõtlemist tuli mulle meelde, et Haapsalus pole Erni Hiire mälestussammast, on hoopis Ernst Enno oma, ja siis selgus, et sedasama sammast ta oligi mõelnud, ainult nimed läksid segi. Siis aga hakkasin juurdlema, et kas Erni Hiirel üldse on Eestis mälestussammast, ja kui on, siis kus. Selgus, et ainult mälestustahvel on. Nüüd küsingi siin, mis linnas see tahvel asub?

[Taivo]

Tallinn?

[ToivoK]

Tõrvas on. Miks, ei tea, aga mäletan, et pandi yles päris hiljaaegu, kas mitte lausa mullu.