88. leht 292-st
Postitatud: 15.03.2006, 20:59
Postitas Henry IX
Kes on see Auvere mõisas sündinud mees, kes koos Struvega meridiaanikaare mõõtmise algatas ja põhiliselt ise ka mõõtis. Teda peetakse Venemaa geodeesia üheks rajajaks.
Palun peaaegu samanimelist gei-filmide ressizööri mitte pakkuda.
Postitatud: 15.03.2006, 21:29
Postitas Pampar
tenner
Postitatud: 15.03.2006, 21:34
Postitas Hallvatt
Pampar jõudis napilt ette, aga Tenner jah.
Postitatud: 15.03.2006, 21:39
Postitas Henry IX
Nojah, mis siis ikka
Postitatud: 15.03.2006, 22:31
Postitas Pampar
küsiks, kus selline putka on ja mis ta otstarve
Postitatud: 15.03.2006, 22:43
Postitas arko
See näeb välja nagu Ahvena teleskoobiputka filmist Lammas all paremas nurgas
Postitatud: 16.03.2006, 08:20
Postitas polt
Aga pigem pakuks ma otstarbeks siiski tuvilat..Kas kusagil heimtali mõisas polnud mingit tuvitorni.
Postitatud: 16.03.2006, 08:31
Postitas Henry IX
Tuvitorn oli Kavastus minuteada. Ja mis teadus-tehnika see tuvitorn olekski?
Postitatud: 16.03.2006, 14:33
Postitas Pampar
arko saab pool punkti. koht vajaks täpsustamist st kus filmiti
Postitatud: 24.03.2006, 07:08
Postitas holte
Teema ettepoole tõstmise mõttes:
et filmidekoratsioonina see putka
tõesti teadus-tehnika alla ei sobiks -
siis pakuks midagi jaburat nagu mingi
ülimalt veidra Eesti Energia alajaama
Aga koht - kuskil Eestis, mis seal tähtsust
Samas, see võib ka ju meteoro-, limno-, fungo- või
muu, (v.a küno-) sähenduse -loogi putka olla?
Postitatud: 24.03.2006, 08:41
Postitas Pampar
tegemist on tõesti teleskoobiputkaga ja seda on filmitud ja ta on ka täna täitsa olemas teleskoobiputkana. aga kus
Postitatud: 03.04.2006, 12:03
Postitas Pampar
nno tulge maale. nii mõnigi teist on selle putka taga asju ajanud
Postitatud: 03.04.2006, 12:27
Postitas Henry IX
See on ilmselt Tartus, aga seal eelistan ma väga rangelt WC-sid
Postitatud: 03.04.2006, 14:13
Postitas Pampar
noh, kes siis toomemäel kusel käib- pidasin silmas esimest suudlust
tartu jah
Postitatud: 04.04.2006, 21:41
Postitas Henry IX
Kui II maailmasõja ajal NSVL lääneriikidelt abi sai, siis nõudis ta ka muuseas ühte teatud liiki 1873 a. patenteeritud leiutise järgi ( autor Joseph Glidden) valmistatud toodangut, mille suurim tarbija NSVL oli. Milline toodang?