Siin ütles erkal kahe itaallase nimed ära, aga kas ta ka miskit
peale seda küsis...
Teadus, tehnika
Foorumi reeglid
Alates 30. märtsist on foorumisse Mnemomaratoni tarbeks ehitatud punktisüsteem. Selle eesmärk pole tekitada konkurentsi, vaid lihtsalt pakkuda lisavõimalust mängumõnule. Punktide lisamine seisneb mälumängurite südametunnistusel, kuna igaühel on võimalik teise mängija punkte muuta. Seetõttu jääme lootma, et Te ei kuritarvita seda süsteemi.
Postituse kõrval on alati näha vastaja kasutajanime. Iga õige vastuse eest saab 2 punkti - pooliku vastuse eest 1 punkt. Vastajale punkti(de) lisamiseks vajutada nupule [Mod.] ning seejärel sisestada kasutaja uus punktide arv - kui kasutajal on 14 punkti, tuleb sisestada "16" jne.
Alates 30. märtsist on foorumisse Mnemomaratoni tarbeks ehitatud punktisüsteem. Selle eesmärk pole tekitada konkurentsi, vaid lihtsalt pakkuda lisavõimalust mängumõnule. Punktide lisamine seisneb mälumängurite südametunnistusel, kuna igaühel on võimalik teise mängija punkte muuta. Seetõttu jääme lootma, et Te ei kuritarvita seda süsteemi.
Postituse kõrval on alati näha vastaja kasutajanime. Iga õige vastuse eest saab 2 punkti - pooliku vastuse eest 1 punkt. Vastajale punkti(de) lisamiseks vajutada nupule [Mod.] ning seejärel sisestada kasutaja uus punktide arv - kui kasutajal on 14 punkti, tuleb sisestada "16" jne.
Siin ma proovisin Lenoiri eest Lombile järge üle anda, a Erkal ei lubanud. Ma siis arvasin, et kui küsitav ei olnud Lenoir, tahetakse äkki noid Londonis sisepõlemismootori patenteerinud itaallasi, kelle täpsed nimed mul meeles kuidagi ei seisa - Barsanti ja Mateucci vist. Aga mis edasi sai, ei tea.
No sellist küsimust ei tohiks olemaski olla.
Ahjah, oli küll ka siuke mees. Mingis raamatust lugesin, et ega Otto tema ideid eriti ei kasutanudki... Aga eks see oleneb palju sellest, kas raamatu autor on prantsmann või saksmann 
Asjata andsid ära, oleks võind veel vihjata. Rahvusega nt.
Aga eks ma küsin siis edasi. Milline mootori eripära tingis I MS aegsetel lennukitel selle, et nende vasakpöörded olid kiired ja kohesed, parempöörded aga aeglased ja lauged?
Asjata andsid ära, oleks võind veel vihjata. Rahvusega nt.Aga eks ma küsin siis edasi. Milline mootori eripära tingis I MS aegsetel lennukitel selle, et nende vasakpöörded olid kiired ja kohesed, parempöörded aga aeglased ja lauged?
No sellist küsimust ei tohiks olemaski olla.
Ja kas millal see silindrite ringpaigutus üldse tuli... Et alguse lennukite puhul kui silindrid reas, võis lisaks ka õliga jama olla jpms.Silindrite ringpaigutus on kõige soojem osa senisest arutluskäigust.
Ingliskeelne märksõna selle mootoritüübi kohta on rotary engine. Loodetavasti selle sõnapaariga kohe guugeldama ei tormata, seda enam, et tõenäoliselt on esimesed sada vastet vankelmootorist, mis on hoopis teine asi. Aga põhimõtteliselt on see märksõna vägagi seda mootorit kirjeldav.
Ingliskeelne märksõna selle mootoritüübi kohta on rotary engine. Loodetavasti selle sõnapaariga kohe guugeldama ei tormata, seda enam, et tõenäoliselt on esimesed sada vastet vankelmootorist, mis on hoopis teine asi. Aga põhimõtteliselt on see märksõna vägagi seda mootorit kirjeldav.
No sellist küsimust ei tohiks olemaski olla.
Sa ehk mõtled seda elukat, mille nimi on rootormootor? Esialgu võis see tõesti lennukitele disainitud olla. Aga ma ei kujuta hästi ette, misasi seda pilotaazhi sealtkaudu mõjutada võis... Rootori inerts võis küll seda teha, kuna selle mass võrreldes kogu selle kurepesaga võiks üsnagi olla 
Püstolreporter Sven Soiveri menüü: Magustoiduks olid puuviljad vahukoorega ja värskekapsasupp.
Ei, rootor- ehk vankelmootor on oopis teine asi ja palju hiljem kasutusele võetud; ka rotary engine ei tähenda ainult rootormootorit - põmst öeldaksegi rootormootori kohta vankelmootor, et seda tollest kunagisest lennukimootorite sordist eristada.
Kokkuvõtlikult, kuhu me jõudnd oleme? Silindrid olid ringis. Midagi pöörles või tiirles (rotary) niivõrd, et segas lennukil ühele poole pööramist. Mis see võis küll olla siis?
Kokkuvõtlikult, kuhu me jõudnd oleme? Silindrid olid ringis. Midagi pöörles või tiirles (rotary) niivõrd, et segas lennukil ühele poole pööramist. Mis see võis küll olla siis?
No sellist küsimust ei tohiks olemaski olla.
, aga siis lisanduks peale ploki võib-olla suurema kaalu veel silindripeade pöörlemisest tingitud aerodünaamiline efektÕige vastus. Toonastel mootoritel oli tõesti valdavalt väntvõll kinnitatud lennuki külge ja silindriplokk pöörles ning oli propelleri küljes, st toimis ka hoorattana. Tavalistel mootoritel oli tol ajal vibra nii suur, et tuli lisada suur hooratas; see aga lennuki puhul oleks tähendanud mõttetut paarisaja kilo kaasasvedamist. Seepärast oli sedapidi mootor otstarbekam.
Iseenesest vahva fakt, aga mul oli natuke raskusi selle küsimuseks vormistamisel...
Genossele
Iseenesest vahva fakt, aga mul oli natuke raskusi selle küsimuseks vormistamisel...
Genossele
No sellist küsimust ei tohiks olemaski olla.
