Kilvafoorum

Jaan_Lomp kirjutas:Römer.

Jaan

Õige isik oli taanlane, ta nimi on ingliskeelse Wikipedia järgi Ole Christensen Rømer. Ta viimast nime kirjutatakse taani keeles Rømer. Selle nimekujuga algab ka EE 8. köites (ilmunud Tallinnas 1995) olev isikuartikkel. Tolles on nimi esitatud ka kujul Römer ning eesnime kujud Ole, Ola ja Olaus. Variant tähega ö on eestikeelsetes materjalides vist rohkem levinud kui variant tähega ø. Märksõna 'Rømer' on märksõnade 'romboeeder' ja 'Romm' vahel.
Selle taani astronoomi kohta võib materjali otsida ka nii, et nime eeltoodud variantide asemel või kõrval paned päringusse Roemer või Romer. Nime kõik siin kirjatükis leiduvad variandid on Wikipedia lehel http://en.wikipedia.org/wiki/Ole_R%C3%B8mer ära toodud. Lehel http://da.wikipedia.org/wiki/Ole_R%C3%B8mer on taanikeelset materjali.

See filosoof vastandas René Descartes'i dualismile monistliku põhimõtte, mille järgi kõik olemasolev on ühtne, lõputu ja igavene substants. Selle samastas ta jumala ja loodusega, mis on iseenda põhjus (causa sui).
Küsitava meelest saavutatakse vabadus ainult mõistuses, seepärst on vabadus tunnetatud paratamatus ja mõistetav üksnes targale, kes vaatleb maailma igaviku seisukohast (sub specie aeternitatis).
Ta teostest toon ära selle, mille pealkiri eesti keeles kõlab "Teoloogilis-poliitiline traktaat". Kellest on jutt?

Teose järgi on küsitav ilmselt Benedictus Spinoza

Ongi Benedictus Spinoza, õieti Baruch d'Espinoza. Soovitan nii EE-st kui mujalt ta kohta juurde lugeda. Mu mainitud teos on ladinakeelne, pealkirjaga "Tractatus theologo-politicus". Järg holtele.

Monism filosoofias on kasulik, sest ei
tekita vastuolusid ja Su teooriat ei lükka
mitte üks nähv ümber. Küsin filosoofi, kelle
teooria (niipalju kui ma koolist mäletan) põhines
sellel, et Sina oled ehk maailmas ainus ja kujutad
kõike muud lihtsalt oma teadvuses ette, nagu ma
ka teie võimalikke vastuseid praegu ette kujutan.
Sest olen ainult Mina ja minu maailm. Kõik muu, eriti
k.a Mnemomaraton, on minu fantaasia ja toimib minu
ettekujutluses.
Kirjutas kolm raamatut, Teadmine, Kahtlus ja Usk ja
tal oli itaallannast tibi. Tema jakobsonlikud kõned oma
rahvusele pandi keelu alla.

Huvitav küsimus. Abi oleks tarvis.

Toda küll. Kas selle mingi vool ei olnud ka solipsism (mis tegelt on ju pigem egotsentrism)...

Tegelikult on nimi ikka suhteliselt kuulus - kuigi
nüüd tema raamatuid vaevalt keegi meist otse
lugenud on.
Solipsism sellist ettekujutust ka nimetatakse -
aga et filosoofidel on kõikidel oma keel ja mõisted,
siis tema nimetas seda seisundit egoismiks hoopis.
Ja kui tema kohal nüüd mingi netileksikon laiali lüüa,
leiab sealt definitsioonina saksa idealist ja uuskantiaan.

Tema teooria keris mina ehk "Das Ich" ümber, mis oli
nagu enamvähem ainus kindel asi. Teisi asju ju Mina
tajus ja nende tajudega olid kahtlased lood.

Schelling?

Schelling oli küsitava õpilane.

No see solipsism oli Descartese arusaam, aga tema ju ei klapi raasugi.

Eijah, küsitav on ikka "klassikaline sakslane".
Aga see, mis on päris ja eksisteeriv ja kas seda
"üle ühe üldse on", see on idealistlik lemmikteema -
natuke muudetakse terminoloogiat ja nurka ja näritakse
samast nurgast auku suuremaks või topitakse jälle täis.

Muide, vaatan, et tänast Hommiku-tv-d juhib tema nimekaim.

Fichte!

jah, Jaan_Lomp