Kilvafoorum

Vaatasin korraks oma pisikese "Handbook of Kings and Queens" aabitsasse
ja peab ütlema, et selle lõpuindekseeringus järgneb Balliol, House of (Scotland)-ile
Barakzay Dynasty (Afganistan).

Seotud on see sõna nii või teisiti indoeurooplastega. Jääksin ikkagi Euroopasse ja pakuksin goote, veelgi täpsemalt läänegoote. Kõige kuulsam selle dünastia esindaja peaks olema siis Alarich.

Ma vaatasin vastuse ära ja leidsin, et Kallel on õigus. http://en.wikipedia.org/wiki/Balthi Aadu pole kaks nädalat reageerinud, aga ehk võiks Kallel jätkata lasta?

sorri, selle asja täiesti ära unustanud. germaanlased on ka sisuliselt õige, aga goodid ikka täpsem ja läänegoodid e visigoodid veel täpsem.
tuntuimad tegelased Alarich I-II ja Theoderich I-II

Kolime siis vahelduseks sumerite maale. Gilgameši eeposes pole toodud põhjust, miks jumalad otsustasid korraldada veeuputuse. Siiski on põhjus tänu hilisemale babüloonia Atrahasise eepose järgi teada.
Miks otsustasid jumalad korraldada veeuputuse?

Nähtavasti keegi ei tea, nii et võtsin ette uurimistöö ja avasin Vikipeedia artikli http://et.wikipedia.org/wiki/Gilgame%C5%A1i_eepos. See aga ütleb kõigest, et jumalad saatsid maa peale veeuputuse.

Mingem üle inglise keelele. http://en.wikipedia.org/wiki/Epic_of_Gilgamesh ei lisa midagi peale lingi artiklile http://en.wikipedia.org/wiki/Gilgamesh_flood_myth . See jällegi räägib, et jumalad otsustasid inimsoo tappa, aga selle inimeste eest salajas hoida, ja et jumal Ea/Enki reetis selle plaani Utnapištimile, kuid pole öeldud, miks jumalad nii kokku leppisid. Artiklilt läheb link veeuputusloo varasemale versioonile Atra-Hasise loole http://en.wikipedia.org/wiki/Atra-Hasis , kus on öeldud, et inimesi sigis liiga palju ja jumal Enlil otsustas inimsoo hävitada. Tekib ikkagi küsimus, miks Enlil valis ülerahvastuse probleemi vältimiseks inimsoo hävitamise, mitte selle arvukuse piiramise põua või näljahäda abil. Artiklis http://en.wikipedia.org/wiki/Enlil on kirjas ka põhjus: inimesed käratsesid liiga palju.

Ja see on täiesti õige vastus.
Muidugi oleks saanud vastuse lihtsamalt kätte Amar Annuse Gilgameši eepose tõlkest. Inimkond kasvas nii sureks, et lärm ei lasknud jumalatel enam magada

Järg Taivole

Muidugi, ainult ma ei osanud kahtlustadagi, et see eepos on eesti keelde tõlgitud.

Nii Kolmandas kui Viiendas Moosese raamatus loetletakse roojased linnud, mida õige kristlane süüa ei tohi. Need loetelud on pisut erinevad, kuid mõlemas nimetatakse roojaseks linnuks olevust, kes üldse lind ei ole. Mis olevust?
(Viiendas Moosese raamatus on vahetult roojaste lindude loetelu all kirjas õpetus, et kärvanud ehk loomulikul põhjusel surnud looma ei tohi süüa, seda tohib ainult teiseusulisele söögiks pakkuda või müüa.)

Nahkhiirt pakuks

Punukana

Ja Tehnikaülikooli kilvasarja vastused: nahkhiir (10), siga (7), madu (3), draakon (2), emu, inimene, jaanalind, kana, lendorav, närilised ja pingviin. 4 ei vastanud.

Üks antiikaja kirjamees nõudis testamendis oma peateose ärapõletamist, aga tema soovi eirates anti see pärast ta surma siiski välja. Teose kirjutamine oli tal võtnud päris tükk aega, sest järjekindlalt kirjutas ta seda tempos kolm rida päevas. Kellest ja mis teosest võiks olla jutt?

Kas see on Seneca? või siis Marcus Aurelius. Igatahes kahtlustan roomlasi.

Ei kumbki neist, aga kahtlusta edasi

See on see roomlane, kes kirjutas selle kuulsa Nulla dia sine linea

Kui sa Pliniust mõtled, siis ei.
Mainitud teosest pärineb ka fraas "audentes fortuna iuvat", võin audenteslasena lisada