Antiik

[cadman]

Ei, mina mõtlesin hoopis Paul Luhteini - antiigiõpik seegi
Et kes ikka õppida tahab, saab igalt poolt õppida.

[holte]

See julge hundi rinnatsitaat peaks olema Aeneisest -
ma olen selle (eesti keeles ikka!)koos kommentaaridega läbi
lugenud, aga seda kolme rea juttu ja põletamisevärki ei mäleta
kohe küll mitte - kusjuures ilmselt peaks need seal kindlasti kirjas olema..

[punukana]

"Aeneis" on õige, autori unustasid öelda

[holte]

No Vergilius siis, ma teisi ta nimesid ei teagi.

Ma näkside kokkuhoiu mõttes püstitan siis kohe ka uue probleemi:
Rooma matemaatikavaenulik numbrisüsteem (kas teate mõnda kuulsat
vanarooma matemaatikut?) oli selline, et tehete tegemine oli temaga ikka
keerukas küll - aga antiikajast on teada ka numbrisüsteem, mis oli samuti
märgiline, aga üllataval kombel kasutas ülesmärkimisel isegi kordajaid,
s.t korrutamist. (Süsteem töötab umbes nii, et näiteks 200 saab kirjutada,
kui number 2 märk panna number 100 märgi külge, siis arvutatakse 2×100.)

Ega pead ei anna, et selliseid süsteeme võis olla palju, aga mina tean ühte.

Mis kultuuri numbrisüsteemi ma üritasin kirjeldada?

[Taivo]

Mina tean ka ühte. Maiade oma.

[holte]

Küsimus natuke lohakalt sõnastatud, korrutamist kasutavad ka kõik tänapäevased
-nd süsteemid, sest astendamine ka ju olemuselt korrutamine.
Aga maajadel vist oli ikka astmeline süsteem nagu ka meie kaasaja 10-ndsüsteem.

Et küsin numbrisüsteemi, mis oli liitmisel põhinev nagu Rooma oma, mitte
astmeline, kus väärtus oleneb numbri kohast, aga lisaväärtusena sai arve luua
ka korrutamisega.

Numbreid ise oli süsteemis kuus (Roomas oli seitse - IVXLCDM),
väärtusega 1, 5, 10, 100, 1000 ja 10000 ning kõige suurem number on ka paljudesse
keeltesse oma märgi jätnud.

[holte]

Nu ei taheta mu logisevat küsimust enam puutuda, kuigi olen kindlasti seda
oma väikestviisi lemmiksüsteemi siis ennegi nii ja naa puudutanud.
Süsteemi kasutati vana-Kreekas enne alfabeedilisele joonia süsteemile
üleminekut (tähed on ka numbrid).
Abi on ka geograafilistest teadmistest, näiteks poolsaarest, kus asub ka Ateena.

[Taivo]

Ateena asub Atika poolsaarel, on siis mingi atika süsteem või?

[holte]

atika numbrid olid jah sellised, tänapäeva kandunud on
10 000 ehk myrioi, millest ongi paljudes keeltes tuletatud müriaad

[Taivo]

See linn asutati Rooma leegionäride kindlusena ja kandis nime Eboracum. Anglosaksid nimetasid seda nimega Eoforwic. Rootslaste juhitud taani viikingid vallutasid selle 866 ja nimetasid Jorvikiks, mille all ongi rohkem tuntud. Jorvikist sai aastani 954 väikese kuningriigi pealinn, mis püsis iseseisvana, kuni William Vallutaja selle Inglismaaga ühendas. Inglismaal oli Jorvik elanike arvult teine linn Londoni järel. Mis nime kannab see linn tänapäeval?

[holte]

Eboracumist oleks ehk piisanud ju küll, Sa hõõrud veel Jorvikit kah nina alla...

[cadman]

Holte, ära jorise. Ma mõtlen siiamaani, et kas tean seda Inglismaa teist linna või on see hoopis ameeriks, mida ma rohkem tean...

Write me a letter send it by mail
Send it to care of the .... Jail

Ja kummast see Emmylou Harris pärit oli?

[Jaan_Lomp]

Selle ma ütlen ära nigu plaksti -- York.

[Taivo]

Pärast Holte ja Cadmani vihjeid loomulikult. Jaan Lomp Ühtlasi õnnitlen Jaani esimese poolsajandi täitumise puhul.

Enda meelest ma rõhutasin küsimuses, et Inglismaa, mistõttu Tehnikaülikooli kilvasarja vastused tulid mulle kerge üllatusena: York (10), Yorkshire (andis 1 punkti), Edinburgh (9), Cardiff (5), Manchester (3), Liverpool, Newcastle, Portsmouth, Reikjavik ja Warwick.

[cadman]

Sa hindad mind üle. Ma magasin selle omaaegse maha ja mõtlesin Birminghami.