Kilvafoorum

oli vist mükomeeter ja mõõta lihas pinget.

müomeeter

Müomeeter ja kasutatakse mingiks lihastepingete mõõtmiseks v midagi sellist.

pigem jah müomeeter, lihastoonuse mõõtmiseks. Mükomeetriga saab ilmselt seeni kaaluda

Myoton e. müomeeter ja mõõdetakse lihaste toonust.
Ega lihaspinge ei ole vist sama mis lihastoonus.
Niisiis Velberg 1p ja Holte 1p.
Küsib kiirem.

Küsib kiirem on küll hea nali. Meil siin on kehtiv Gabrovlaste kihlvedu - kes kauem vee all on. Kumbki pole veel välja ilmunud...

ma olen - võrreldes varasemaga - tunduvalt leigem maratoonar ja ma tegelikult nagu
ei arvanud, et mu lause üldse punktiline on. Lihase toonus-pingsus (mida need lihased
muud ikka suudavad kui pingulduda) on mu jaoks üsna ühte värvi asjad..

Aga küsin siis, et kes on see teadusemees, kes on igalpool suhteliselt ebaadekvaatsete,
kuid populaarsete küsitluste teemal "100 parimat" osas kirjas nii 100 olulisema 20. sajandi
inimese kui ka 100 olulisema briti seas. Lõpetas elu ilmselt enesetapuga, kuna tsüaniidi on
üsna keeruline kogemata sisse võtta.
Üsna hiljuti vabandas hr Brown Briti valitsuse nimel, et nad selle suurte isamaaliste teenetega
mehe keemiliselt kastreerisid - põhjuseks oli homoseksuaalsus, tollal kriminaalne.

Lumivalgeke During hammustas mürgiõuna.

Jah, tõesti oli teooria, et Turing tegi enesetapu vastavalt
oma väidetavale lemmikmuinasjutule, natuke hämmastab
mind Su hea mälu juures valetähelisus

Ma praegu vaatan ja imestan ise ka et kuidas mul küll õnnestus nõrk D algusesse sokutada.

Selles teemas ma lihtsalt ei suuda küsimusi teha. Need mis välja kukuvad lähevad mujal käiku. seega teema vaba

Haaran siis jutujärje ja küsin midagi oma liivakastist. Millega tegeleb teadusharu "lihhenoloogia"?
Ei kujuta ette, kui kerge või raske see küsimus on - seega, kui liiga kiiresti ära vastatakse annan õigluse huvides ainult ühe punkti.

Kas see polnud midagi samblike vallast?

Just nii

Ma küsin kah üht kitsamat teadusharu/distsipliini, kus on minu andmetel suurim
kontsentratsioon konstante ja arve, kusjuures nad on ühikutevabad.
Wikis on neid kirjas vähemalt koguni 51(!)
Ega neid polegi nii raske kokku saada, palju arve saadakse neid arve omavahel korrutades
ja jagades. Näiteks Ohnesorge arvu saate, kui olete Weissenbergi arvu ruutjuure jaganud
Reynoldsi arvuga, aga kui Reynoldsi arv korrutada Prandtli arvuga ja see korrutada Nusselti
arvu pöördväärtusega, saame Stantoni numbri nagu niuhti ja nõnna edasi.
Mis teadusalal käib selline numbrinusselt?