Eestikad

[Matis]

Eks erihuvide omamine on ka mingis mõttes ärapanemine, kui valdkonda tead vähe või ei tunne . Ning oma aktuaalne põhjus miks küsitakse on alati küsimusel olemas. Kas esimene armastus, kuri naabrimutt või sürreaalne unenägu. Noh friike asju oli ka palju, ka sellises valdkondades, kus ma ennast hästi tunnen nagu kergemuusika ja sport. Näiteks Kasabian oli ikka pisut keeruline, tähtsusetu kolmamndajärguline britpopi üksus. Frances Galli tasus küll küsida, minu oma süü et meelde ei tulnud jne. Tegemist on ju ikkagi Prantsuse tipp-5 estraadilauljaga. Samas mingit viienda koha tähtsusetut Koistineni ei viitsi sellise info peale ka spordimänguski küsida. Samas oli hea teada, et on olemas peale selle kitsa ja ilmetu maailma maa sees veel suurem paraleel maailma.
Nüüd mänguformaadi juurde. 10 küsimust blokis on jama, täielik bullshit. See ei tekkita võistkonna sisest keskendatust ja sünergiat. Mõni lihtne või lihtsana tubduv asi pannakse kirja, kuid keegi ei jõua küsida miks ma selle panin. Igaüks näitab oma individuaalteadmisi, aga täieliku võistkonda haaravat diskussiooni ei teki.
Pigem võib kümnest blokki kasutada individuaalmängus.
Ning mõni vanamoodne asi on küll vahelduseks hea. Üks küsimus - poolteist minutit, viis liiget mõtlevad kooris. Aastas korra võiks selline asi olla. Võib ka olla 180 küsimust, mida saab jaotada ka kahele päevale.
Korraldus oli iseenesest väga hea ja ladus.

[holte]

Eks see tõde ole kuskil vahepeal, kuigi võib ka ebamulderlikult hoopis
olla, et seda päris polegi. Aega teinekord nappis küll, eriti kui mõne
küsimuse peale natukegi arutelu, selgus tavaliselt peale teadet
"veel 1 minut", et sooh, nüüd 4-5 küsimust hoopis läbi lugemata veel.
Teinekord jäi aega hoopis üle jälle.

Samas oleks üsna frustreeriv istuda kolm minutit küsimuse otsas
a la "see on üks kõige tähtsamaid briti teoseid, raskes keeles jne-jne -
a' ega seda eesti keelde tõlgitud ole kah. (ja britid kah ei loe)"..

Midagi näitab siiski ka massiivne nulliringide ja soolode arv, see % on
ilmselt mäekõrguselt seniste mängude esikohal?

Aga oli ka väga huvitavaid küsimusi, millele pärast vastuse teadasaamist
võis tõesti nentida, et "selle peale võinuks tulla" või et "on huvitav teadmine".
Aga palju ka sellist, mis ei seostunud millegagi ja seetõttu oli juba enne
järgmist vooru meelest läinud kah.

Mis puutub tugevasse Hispaania veepallurisse, siis EM-l on ta küsimine
täiesti normaalne, aga miks küsida EMV-l võõra riigi kaht kuulitõukajat,
kelle parimad saavutused on EM 5. ja 6. - vat see on ilmselt küll
"huvide erinevus" tõesti:)

Et nüüd jälle mitte ülemäära mürgine olla - mäng oli ju täitsa muhe ja
hästi korraldatud, aga 180 on ehk liiga palju siiski päevaks?
Või on see lihtsalt harjumise ja vähese trenni viga? Täna igatahes võiks juba
jälle ühe 180-se teha - peaaegu et.

[polt]

Ma loodaN ET tAUNO TEEB STATISTIKAT NULLIRINGIDE JA SOOLODE OSAS.mIND HUVITAKS MIDA VASTUSEKS PAKUTI. Samuti tahaks ka mina korraldust kita-maailmatase oli selle koha pealt.
Spordiküsimustest olid väga paljud küll just nii marginaalsetelt olümpiaaladelt millistelt ma ise iial ei küsiks. Kelgutamine, naiste tõstmine, juuniorite laskesuusatamine kümme aastat tagasi.(au ja kuulsus sellele kes teadis-meie teadsime aint seda et leedu nimega.)Ma ei näinud ühtegi korvpalliküsimust näiteks-küll aga oli olemas kiiruisutaja. näiteks-murdmaasuusatajat aga mitte.

Naaritsa Tiidu stiili ei olnud üldse. Te olite kuidagi Tiidu ära kohinud. Seda ma tahtsin ka öelda et inimesed kes ei ela Tallinnas või Tartus ja ei tõmba netist illegaalselt filme-ei ole lihtsalt Slumdog millionari veel näinud.Pole lihtsalt võimalust. Kusjuures ma eeldasin et mingi selle filmi küsimus tuleb ja vaatasin nö näod üle ja jätsin meelde.Aga filmi sisu-vot seda ilma nägemata ikka üldjuhul ei tea. Küsinud Pintot näiteks. teil ju värskemat filmi polnud üldse.Mingeid 1930 kuni 60 filme tuli kogu aeg mõistatada.180 küsimuse kohta oleks võinud ikka üks klassikaline filminäitleja küsimus olla.
Ma pole veel viitsinud seda statistikat teha aga kas küsiti kirjanduses mõnd sellist autorit ka kelle mõni teos Eesti keeles ilmunud on ja küsimuses äramärkimist leidis. 1001 romaani mida peab elu jooksul lugema ei ole vist veel eesti keeles ilmunud?

Ja muuseas mulle rasked mängud meeldivad.

[Matis]

Pildile paranduseks: Rentslimiljonäri ei pea kusagil internetist laadima. See jookseb meie kinodeski, mu vanemad käisid vähemalt seda Mai kinos vaatamas.

[margu]

Arvamusi juba avaldatakse ja see on hea. Ma pean siiralt tunnistama, et tulin mängule kõhedustundega, et kujuneb liialt eurokvissiks . Selgus siiski, et väike kartus oli asjata. Polnudki hull , täitsa kobe mäng oli ja korraldus oli väga viis. Häid küsimusi oli ja mitte vähe. Ise pean paremaks seda milles osalesid Chuck Norris, Jüri Adams, supipurk ja kaunis daam. Ning nüüdseks on isik nimega Guzas tõesti pikaks ajaks meeles (aga noh ta oli ka algupoole küsitud, sest hilisemaid olendeid ja riistapuusid enam ei salvestanud). ja veel mulle meeldis see, et küsijad said mulle balkani teemaga ära panna (ausalt meeldis!), leidsid üles minu nõrga koha Horvaatia geograafias. Siiras tänu tähelepanu juhtimise eest. Võtan tsiviliseeritumad maad käsile.
On hea kui Eesti kilvamaastikul on omanäolisi tegijaid, see ainult rikastab üldpilti. Kui mõnele meeldib teha raskeid mänge, las aga olla. Järgnevat ei tuleks võtta pahatahtliku irisemisena, vaid mõtisklusena kuidas meie helget tänapäeva muuta veel helgemaks homseks.
Paraku tuleb leppida sellega, et keerulised mängud tekitavad trotsi ja pettumust ning mõni esmakordselt mängule sattunu võib mälumängu jaoks jäädavalt kaduda. 180 küsimust üheks päevaks on siiski liialt palju, mis sest et 5 ajal õhtule sai. Tõesti üsna tühi tunne oli, ei viitsind napsu ka enam võtta (või oli see korraldajate poolt taotluslik - karske eluviis ausse). Kui 10 küssat lauda laekuvad, siis tähelepanu hajub, pole keskendumist. Nii võib kergesti juhtuda, et tõeliselt hääd küsimused kaovad viletsate vahele ära ja meelde jääbki, et küsiti ainult jama. Aegadel kui lauda toodi üks küsimus oli pinget rohkem, nüüd saad 10 ja üks võistkond saab punte 5, teine 20 ja mängutuju kaob kiiresti. Kuigi ise pole suurem asi suhtleja (saan töö ajal suhtlemisnormi täis ja ülegi), kuid ei alahindaks mängijatevahelise suhtlemise tähtsust. EMV on koht kuhu paljud tulevad kaaskilvaritega suhtlema, praegu jäi see ikka väheseks või suisa ära. Einepausil veel juteldi, pärastpoole olid ikka paljud suuresti väsinud. Seepärast kokkuvõtteks. Tuleks määrata kindlaks EMV kindel formaat, et ei oleks eksperimenteerimist (viimased kaks aastat on olnud eksperimendid). Kindel küsimuste arv, mitu lauda korraga, mitu päeva kestab jne. Mängija vajab kindlust, ta peab teadma kuhu ta tuleb. Ning veel Eesti Meistrivõistlustel rõhutaksin ma sõna Eesti. See ei tähenda, et küsimused peaksid olema vaid Eestist, mitte mingil juhul. Eestipäraselt ja eestlastele esitatud aga küll. Ülejäänud hooajal saaks siis teha katsetusi ja mänge igale maitsele. Nii paduretroviktoriine kui kontrolltöid - igaühele midagi. Vabandage, et lõpp kole konservatiivseks muutus.

[tauno]

Analüüsiga läheb mõned päevad aega, sest vahepeal tahaks natuke puhata ja tööd teha. Mängu jaoks sai küsimusi valitud eelmisest aastast ja viimased päevad tuli meil ka põhitööst tublisti aega näpistada. See oli ikka päris suur töö ja mainin ka seda, et me tõime ise suure osa auhindadest, tegime ise kõik koopiad ja ei nõudnud sama suurt tasu kui "mõned varasemad".
Mängu raskus võis osaliselt tuleneda ka sellest, et suhteliselt palju on võetud võõrkeelsetest raamatutest ja ajalehtedest, aga eks internetiajastul on enamik enamikule kättesaadav. Ise usun seda, et lihtsate mängude puhul otsustab rohkem kellegi eksimine, raskete puhul aga head teadmised. Pisut probleemne on tõesti küsimus, et kuidas siis saavad hakkama tagumise otsa võistkonnad, aga järjestus vist sellest ei sõltunud eriti. Näiteks Treffneri omad olid lausa üllatavalt tublid. Oleks tegemist kõrtsikilvaga, teeks oluliselt lihtsamini - et lihtsalt natuke mõnusalt aega viita. Aga see oli ju EMV, nö kõrgeim kohalik tasand? Mulle meeldis korra EM-il mainitud seletus: me küsime mõningaid absurdselt raskeid asju, sest kui keegi selle ära vastab, võivad teised imetleda, kuidas kurat ta küll seda teadis. Seetõttu oli soolode rohkus tore. Nulle võinuks, jah, vähem olla.

Ühte asja ma olen aastatega õppinud mälumängudelt - ära nimeta midagi liiga kergekäeliselt marginaalseks või kolmandajärguliseks. Juba järgmisel päeval võid avastada, et see tegelikult pole nii.

Kuulitõukajate küsimuse seletuseks veel niipalju, et see polnud mõeldud spordiküsimusena, vaid variana stiilis "jälle ühes dopinguga vahele jäänud soomlased". Päris sporti oli ju ikka kah üksjagu. Ega ikka ei olnud küll nii, et panime sisse oma lemmikteemasid - näiteks peaaegu kogu estica oli tehtud ainult selleks, et ikka esticat kah oleks. Varasemast rohkem oli teadust-tehnikat - osaliselt seetõttu, et seda on viimasel ajal rohkem loetud, kuna selles jääme EM-il teistest maha.
Täpset küsimuste jaotust pole praegu käepärast, aga vist oli umbes nii et Põder 1 ja Põder 2 tegid kahe peale ca 90 küsimust, mina ca 70, Tiit ca 20.

Mis puudutab järgnevaid EMV võistkondlikke, siis teeksin sellised ettepanekud:

- mitte reglementeerida kindlat küsimuste arvu, vaid vahemik: näiteks minimaalselt 150 ja maksimaalset 250
- koostajad võiksid igal aastal vahetuda. mängujuhtide vahetumine vähendab ohtu, et käekiri sobib pidevalt sama(de)le võistkonnale
- kas 1 või 2 päeva jääb igal aastal eraldi otsustada
- mõni sõna 10-küsimuselise ploki kaitseks: pärast iga vooru on võimalikud suuremad muudatused tabelis. samuti on väiksem oht, et keegi jääb nullile, mis teatavasti on pisut "demoraliseeriv". Samuti suur ajaline kokkuhoid: viieste plokkidena oleks mäng olnud 2-3 tundi pikem ja aeglasem

[ravenius]

Ei ole Põder-Vahter mind kohitsenud. See oli ikkagi eelkõige nende kahe mäng. See oli juba algusest peale meie vahel kokku lepitud. Saatsin neile omad küsimused ja ideed, mille hulgast teatud valik tehti. Ma arvan, et valiti paremad... Kes tahavad osaleda minu stiilis mängus, peavad Tartusse tulema. Ilmselt oleks mina ise nii mõnegi asja tegemata (ja mõne küsimuse küsimata) jätnud, aga kordan veelkord: see oli Ove ja Tauno autorimäng.
Üldjoontes on aga tõesti nii, et mulle selline nädalavahetus meeldiks küll, kus mänge on kahel päeval. On see nüüd kahepäevane võistkondlik või midagi muud, selle üle annab juba arutada.
Ja üks asi veel - on üles kerkinud idee, et Tartus võiks asi kujuneda mingil hetkel kolmikürituseks. S.t. et lisaks üksik- ja paarismängule oleks kavas ka võistkondlik mäng. Huvilisi ilmselt oleks...

[Matis]

Taunole remargiks! See kolmandajärgu maining oli sulle provokatsioonis, sest möödunud aastal olen mäletanud sult pärast võistkondlike selliseid märkusi, näiteks Paavo Piigi ja Jerzy Kosinski kohta. Nii et vähemalt õpid midagi.
Mängu raskuse kohta ei hakka midagi ette heitma. Peaasi et küsijad ise teiste mängude tegijatele friiklust ette ei hakka heitma.

[tauno]

sain aru küll, aga me ei hakka võrdlema väikesetiraažilist noorpoeeti ja miljoneid müünud tõusvat bändi. raskeid küsimusi oli palju, aga marginaalsusi oli vähe (Kutser, Roos, Zahir, Farlander, Talumees, Toikka).

Muide, üks idee oleks EMV kõik distsipliinid (individuaal, paar ja võistkondlik) teha samal nädalavahetusel 2 päevaga. See teeks ürituse mõnevõrra pidulikumaks ja ehk oleks isegi pisut meediahuvi. ja vahepeal oleks siis ka nö sotsiaalse suhtlemise võimalus.

[holte]

Smythe-küsimus oli olemuselt väga lahe, ainult et kuna meil nähti ära Campbell-Wales
ja alumistest ain't Norris, siis ei tekkinud miskit sähvatust. Oleks Püha Patrick,
ristik hambus, selle tibijantsi asemel olnud, pagan teab, äkki oleks vuhvatanud.
Muidu oli küsimuse ehitus armas, aga nagu mängu ideoloogia oli üles ehitatud, pigem
anname vähem.

Toikka marginaalseks nimetamine näitab nüüd küll paraku kultuurilst totaalset tasemetust.
Nagu ka luule ja plaadimüüginumbrite võrdlemist.
Siis peaks ainult muusika ja arvutimängud kultuur olema.
Ja kultuur ongi ainult inglise- ja mandariinikeelne.
Gates on siis ilmselt kulturnik numero uno.

[tauno]

ma mõtlen teiste küsimuste kandepinnaga võrreldes

[Matis]

Jäähoki divisionide küsimus oli päris leidlikult vormistatud. Mulle meeldis.
Kandepindade küsimus on ka suhteline, Kalujev võib olla osseetide jumal, aga muu maailma jaoks suvaline nimi. Ning Toikka on Eesti teatrimaailmas hinnatud kuju ja Jaan Roosi mälestustele on oma kindel pooldajaskond.

[holte]

Tegelikult oligi nii, et küsimustel polnud midagi viga, aga nulliringidest jm
statistikast lähtuvalt oli kandepind ahtake.
Samas vaadates, kui peajagu üle vähemalt üks koostaja on samalaadsetel
võistlustel teistest olnud, siis peabki mahajääjaid harima.

Küsimusi kommenteeriks siis, kui nad on ka netis saadaval, seni lihtsalt see
märge meie soolo kohta, vabavärsis äravastanult edasi: Metsotinto pole mingi
imetehnika, ilmselt teavad seda nime järgi 90% mäluritest, seetõttu on nagu
imelik, et midagi nii teadaolevat sooloks läheb. Paraku oli küsimus nii segane,
et inimene, kes on ERKIs enamiku pildi manamisviise ka ära teinud, ei saanud
ka tükk aega aru, mida küsitakse, sest küsimus oli laialivalguv, paljudele asjadele
sobiv ja ka eksitavaid väiteid esitav ja aitas valida vaid tööriist, mida mainiti.

[tauno]

meenutan veel kõigi nö marginaalsuste kohta, et neid võib ju küsida küll, aga eeldusel et samas küsitakse samast valdkonnast ka midagi olulisemat/raskemat/ajalooliselt tähtsamat, millega valdkonna tundja punkte teeniks. mullu polnud probleem absoluutselt selles, et küsiti piiki (kes võib-olla on tore inimene, tulevane klassik vms), vaid see, et valdkonnast polnud nö globaalselt tähtsamat tegelast (hemingway oli küsimus koolinoortele). ehk siis oli kahju, et ei küsitud tristram shandyt, ossiani, celine´i või saidi, kes kõik on juba maailmakirjanduse absoluutses klassikas.

[Henry IX]

Brenda Schultzil oleks võiks pilt juures olla, kuna tegemist ei ole esimese suurusjärgu tähega (WTA nr. 9., 1996), liiatigi pole ta võitnud kunagi ühtki arvestatavat turniiri, kuigi ma teda tunnen, tuli null, sest teadsin, et ta enam ei mängi.

Aga mängul endal polnud häda midagi, üsnagi samas stiilis, kui Belgia mängud.

Häid leide oli mitugi: Vanilla sky, juut Süss, dirndl, maja, Gini printsiip, Markovi haavel (vastatud meie poolt), angerjate koelmud, troonipärija sündimine, Kreenholmi haigla, Medusa parv, Karadzic (vastamata).

Korraldus suurepärane, punktide lugemine väga hea ja ülevaatlik, tehnika super, vastustelehed super. Oli palju ruumi ja sai hingata. Tõsi, mina tundusin olevat see mängija, kellele enam koopiat ei jätkunud. Tehtagu pigem 5, kui neli koopiat. Ega see ka enam kokkuhoidu eriti anna.
Toetaksin küsimuste kätteandmist 5 kaupa 5 koopiat, igaühele koopia.

Mõnele küsimustele oleks mõnikord tahtnud pisikest lisavihjet (näit kelgutaja), samal ajal oli lisavihje antud seal, kus see oli tarbetu (näit. kahevõistlejate rahvused).

Millised küsimused mulle ei meeldinud? Eivinas Guzas (teadsin, et polnud eesti nimi), suhteliselt mõttetu fakt. Mulle tundus ka, et Mercader on nagu veidi kulunud. See graafika küsimus oli segaselt esitatatud, holtel on õigus. Lugesin teist üht- ja teistpidi aga aru ei saanudki.

Medimurje asub Mura jõe vahel, vist keegi ütles, et meri (More).

Tundub, et oleme vastuolude ohvrid: kõik tahaksid mängida mälu hästi lühikese aja jooksul, vastata umbes 250 küsimusele ühekaupa, suhelda sealjuures teiste mängijatega 5-6 tundi ja kulutada sellele kõigele maksimaalselt ühe päeva. Võimatu, ütlen teile. Aga kui Euroopa võistlustel läbi tahame lüüa, pole muud teed kui paljude küsimustega mängud.
Üldiselt ma rohkem toetan Tauno printsiipe, kui olen nende vastu ( vastu 10-kaupa esitamisele ainult, sest tähelepanu kaob).

Aitäh korraldajatele.