Kultuur
Foorumi reeglid
Alates 30. märtsist on foorumisse Mnemomaratoni tarbeks ehitatud punktisüsteem. Selle eesmärk pole tekitada konkurentsi, vaid lihtsalt pakkuda lisavõimalust mängumõnule. Punktide lisamine seisneb mälumängurite südametunnistusel, kuna igaühel on võimalik teise mängija punkte muuta. Seetõttu jääme lootma, et Te ei kuritarvita seda süsteemi.
Postituse kõrval on alati näha vastaja kasutajanime. Iga õige vastuse eest saab 2 punkti - pooliku vastuse eest 1 punkt. Vastajale punkti(de) lisamiseks vajutada nupule [Mod.] ning seejärel sisestada kasutaja uus punktide arv - kui kasutajal on 14 punkti, tuleb sisestada "16" jne.
Alates 30. märtsist on foorumisse Mnemomaratoni tarbeks ehitatud punktisüsteem. Selle eesmärk pole tekitada konkurentsi, vaid lihtsalt pakkuda lisavõimalust mängumõnule. Punktide lisamine seisneb mälumängurite südametunnistusel, kuna igaühel on võimalik teise mängija punkte muuta. Seetõttu jääme lootma, et Te ei kuritarvita seda süsteemi.
Postituse kõrval on alati näha vastaja kasutajanime. Iga õige vastuse eest saab 2 punkti - pooliku vastuse eest 1 punkt. Vastajale punkti(de) lisamiseks vajutada nupule [Mod.] ning seejärel sisestada kasutaja uus punktide arv - kui kasutajal on 14 punkti, tuleb sisestada "16" jne.
No küsin siis järgmist...Kes on ÜRO hümni autor? (Sobiks küll muusika alla paremini, aga..)
Morbiidsusi pole hulk aega olnud 
Ta oli kirglik suitsumees ning pruukis keskmisest märksa rohkem alkoholi. Üpris sassis olid ka tema suhted naistega. Esimene infarkt tabas kirjanikku 1951. aastal, mil ta kirjutas parasjagu stsenaariumi filmile “Aafrika kuninganna”, mis talle hiljem Oscari tõi. Pärast infarkti otsustas ta naasta rahutuna tundunud Hollywoodist New Yorki. Südamehäirete tõttu otsis ta tükk aega esimesel korrusel asuvat korterit. 1955. aasta jaanuaris kirjutas ta oma preestrist kasuisale, et südame rütmihäired muutuvad üha sagedasemateks, esinedes isegi kuni kaheksa korda päevas. Ka pihtis ta, et on muutunud endale vastikuks lootusetult krooniliseks alkohoolikuks. Ta kirjutas filmistsenaariume ning otsis tööd, et lõpetada romaan “Surm perekonnas”. 16. mai hommikul sõitis ta taksoga oma arsti Arthur Sutherlandi juurde. Teel tundis kirjanik rinnus teravat valu. Kui ta kaotas teadvuse, viis taksojuht, keda hiljem ei leitudki, haige mehe Roosevelti haiglasse. Arstidel jäi üle vaid tuvastada mehe surma. Ta ei teinud testamenti ning tema pangaarvel oli kõigest 450 dollarit. Tillukeseks lohutuseks pärijatele oli Pullitzeri auhind, mis anti romaanile “Surm perekonnas” kaks aastat pärast selle autori surma.
Ta oli kirglik suitsumees ning pruukis keskmisest märksa rohkem alkoholi. Üpris sassis olid ka tema suhted naistega. Esimene infarkt tabas kirjanikku 1951. aastal, mil ta kirjutas parasjagu stsenaariumi filmile “Aafrika kuninganna”, mis talle hiljem Oscari tõi. Pärast infarkti otsustas ta naasta rahutuna tundunud Hollywoodist New Yorki. Südamehäirete tõttu otsis ta tükk aega esimesel korrusel asuvat korterit. 1955. aasta jaanuaris kirjutas ta oma preestrist kasuisale, et südame rütmihäired muutuvad üha sagedasemateks, esinedes isegi kuni kaheksa korda päevas. Ka pihtis ta, et on muutunud endale vastikuks lootusetult krooniliseks alkohoolikuks. Ta kirjutas filmistsenaariume ning otsis tööd, et lõpetada romaan “Surm perekonnas”. 16. mai hommikul sõitis ta taksoga oma arsti Arthur Sutherlandi juurde. Teel tundis kirjanik rinnus teravat valu. Kui ta kaotas teadvuse, viis taksojuht, keda hiljem ei leitudki, haige mehe Roosevelti haiglasse. Arstidel jäi üle vaid tuvastada mehe surma. Ta ei teinud testamenti ning tema pangaarvel oli kõigest 450 dollarit. Tillukeseks lohutuseks pärijatele oli Pullitzeri auhind, mis anti romaanile “Surm perekonnas” kaks aastat pärast selle autori surma.
