Kilvafoorum

sel juhul on keegi tugitoollane ilmselt liialt arvanud, et "teine" selles kontekstis midagi numbrilist tähendab. Arvatavasti tavainimesed, kes keelt räägivad, on selle väljendi puhul "teine" all eelkõige seda mõelnud, et mitte kaks ja just kaks ei tegele mõjuga, vaid teine=mingi muu.

ÕS 1999, lk 569, pension 9:pensjoni, pensjonit - pension
teineteise nimetav puudub; 12: (kahe osalise puhul) Jüri ja Juhan ei räägi teineteisega. jne. ÕS 1999, lk 795
üksteise, nimetav puudub; 12: Kõik viis last seisavad üksteise eest jne. ÕS 1999, lk 960

jah, loomulikult, küsimus selles, et kas Jüri ja Juhan siis üksteisega rääkida ei saagi?
Või on nad nii juhmakad, et võta teine ja viska teist?

ÕS on alati olnud tore lugemine. Filoloogid, kes koolist tulevad - no enamasti tunneb
ju noor inimene ikka õpetajaid, tulevad ilmselgelt pikka aega ühtede ja samade õppejõudude
suu alt. Ja kui Sulle midagi pidevalt korrutatakse, jääb ju meelde ja korrutad edasi.
Enamikele ilmselt korrutati korduvalt eesti keele tunnis, et õieti tähendab õigupoolest
ja õigesti on siis, kui sa midagi juhtud ebavääralt tegema. Ja ei tohi öelda, et tegin etteütluse
õieti.
Aga kui ma õpetajatele 1976 a ÕSi tõin ja näitasin, et õieti - 1. õigupoolest; 2. = õigesti,
siis ei osanud keegi seletada, miks nad nii hirmsasti ÕSile vastupidist väidavad.

Inimesed kipuvad liiga sageli arvama, et see mida nad koolis õppisid, peab igavesti paika. ÕS-i "pensjon" oli tööõnnetus, mille kohta on EKI töötajad pidanud varsti 20 aastat seletama, et tegelikult nii ei tohi kirjutada ja seal lihtsalt viidati sõnatüvele, millesarnased kirjutatakse j-iga. Kui helistati keeleabi telefonile, soovitati ka ikka pension kirjutada. Uues ÕS-is võeti see segaduse vältimiseks maha.
http://keeleabi.eki.ee/artiklid/ij.html

ilma selliste tööõnnetusteta kirjutaksime ikka veel bagaaž ja mission.
Minu arust on see normaalne, et võõrsõnad muganduvad eesti keelele
loetavamateks-paremini häälduvamaks.
Ja polnud see niisama näide midagi, kirjandite puhul ei loetud neid
"pensjone" vigadeks.
Asi on lihtsalt juhtoinastes, nagu igal alal. Oleks mingi tituleeritud keelemees
pensjoni populariseerimise ette võtnud, ei oleks piuksugi "tööõnnetusest".
Selge see, et inimesed on inertsed ja igasuguse muudatuse järel käib lärm.
Aga kui kriitiline piir rahvast ... ütleme 80%, hakkab ikka kirjutama
näiteks «mõtetu», siis ilmselt ikka peab see ka muutuma standardiks,
mitte niivõrd üritada keele arengut suunata paari targa järgi.

Arvan, et korrektsuse huvides võiks teha siiski jõupingutusi, et ka kilvalehele lõpuks õigete vastustega üksikmängu vastuseleht jõuaks.

Pingutused on tehtud, küsimuste ja vastuste fail uuendatud.

Kas keegi oskab öelda on ka laupäeval küsimuste paljundamisvõimalust,sest tehtud on 25 eksemplari küsimusi.