Teadetetahvel 2007

[tauno]

Eks nad natuke ikka liialdasid, aga "male" tähendas "välis-eesti viiuldajaid" ehk ka muid teemasid, millest lääne-euroopa mälumängurid ei huvitu: näiteks metalrock, korvpall, operett (nemad teavad ikka ooperit), talialad, samuti ei tunta seal ernie koomiksit jne. male on nende jaoks umbes sama suurusjärgu spordiala nagu köievedu, udune märksõna kaugetest aegadest - puhas ida-euroopa nähtus.
Ma muide tegin ka tänavusele em-ile ühe maleküsimuse, see visati valikust kohe välja ja eks võib ka aru saada.

[holte]

Eks mälurid ole igal pool ikka sarnased,
s.t kui vastust ei tea, on küsimus süüdi
Muide, seal Tallinnas kontrollisin üht norra
nimega meest avavoorus (võis olla Bjorntömt
või umbes nii) ja tema teadis Earli küll.
Nagu selgus, on selle piraaja nimi
küll sealmaal Ernst, aga koomiks täiesti ilmuv.
Aga eks see ole maitse asi, kuni jäme ots on
brittide-belglaste-iirlaste käes, siis eelistatakse
male asemel kalifornia tätoveerijaid ja kobiseda
pole suurt midagi.

[tauno]

Björtomt on filipiini-norra päritolu, aga esindab inglasi. Ernie on tuntud Eestis, Norras, Rootsis ja Soomes, v-olla ka Taanis. Aga pole tõesti põhjust enam nii vanu asju lahti kaevata.
minu teada olid sel aastal em-i mängud koostatud vähemalt ühe belglase, inglase, norraka ja koguni 3 eestlase poolt. midagi tegi vist ka üks hollandlane.
nii et ei saa teiste kaela ajada

[illar]

Loen siin kõrvalt arutelu ja ei saa aru, et miks peaks küsimuste valikul juhinduma just inglaste ja belglaste maitsest ja mitte küsima näiteks malet / korvpalli / talisporti. Näiteks Eurosport, mis ühtviisi kättesaadav nii Ida- kui Lääne-Euroopale transleerib kahte viimast pidevalt, oma asi kui ei vaata ja ei huvita. Kindlasti meeldiks inglastele, kui ka jalkareeglitesse kirjutada säte, et palli võib väravasse lüüa ainult pikale ette pekstud söödule õhust pead vahele saades ja sellise reegli korral oleks nad ka jalkas tõenäoliselt sama edukad kui mälumängus. Aga õnneks on jalgpall veel ka muude rahvaste jaoks huvitav ja äkki võiks asi olla võrdsem ka mälumängus, kui liialt just nn lääne-eurooplaste (ehk antud juhul siis ainult inglaste ja belglaste - kui ma õieti aru saan) maitsest ei lähtutaks.

[arko]

Siin on hetkel küsimus massis - ehk kui EMil osaleb 4 eestlast ja 40 inglast, siis paratamatult kostab nende hääl valjemini.
Julgen siiski öelda, et EM püüdis olla hästi tasakaalustatud, sestap ka kõik need küsimused Valgevene lauatennisistide ja Ukraina skulptorite kohta.
Arutelu raskusaste üle on juba teine teema.

Näide elust - tegin EMile kolmese ploki Arktika ja Antarktika kalade kohta. Inglased-belglased nimetasid seda üle mõistuse raskeks, kõik jäid vastamata. Samas Eesti-Ungari mängus vastati kolmest kaks ära. Vastupidiseid näited on küllap hulgi.
Kui meid osaleks rohkem, saaksime ka rohkem meile meeldivaid küsimusi. Aga samas ei tohiks põlastada teiste harjumusi ja suundumusi.

[Matis]

Ma arvan, miks albionlastele ja belgidele male küsimused peale ei lähe, et neil puuduvad sel alal tipud. Aga kui inglastel lööb silm särama näiteks rägbi peale, siis eestlane kehitab iga pakutud nime peale enamasti õlgu. Ja lõppude lõpuks on igal ühel võimalus tühimike täita.

[tauno]

aga inglased ju ei küsinud rägbit ega kriketit.
kui ettekääne maletajate küsimiseks on ala nn intellektuaalsus, siis võiks ka nimepidi küsida bridžimängijaid vms, aga seda ju ei tehta.

[IS]

Ilmselt ei küsinud inglased rägbit sellepärast, et mitte meenutada selle aasta MM-i finaalis lõuna-aafriklastelt saadud valusat kaotust...

[IS]

Aga eks seal EM-il ikka püüti erinevatele rahvustele mõelda. Samas, kui ungarlaste osavõtul küsiti lihtsaid küsimusi Ungarist ning norralaste osavõtul midagi skandinaavia mütoloogiast (norralastele ilmselt elementaarne), rääkimata küsimustest inglaste mitmete kultuuritegelaste kohta, siis meile oli seevastu pühendet üks küsimus : see saksa füüsik sündis 1770 Tallinnas ning temanimeline on efekt, mille käigus tekib elektrivool, kui 2 erinevat elektrijuhti (näiteks metali) on ühendatud vooluahelasse ning mõlemaid ühenduskohti hoitakse erineval temperatuuril. Kes teab peast vastust?

[Külaline]

See oli muide belglase tehtud küsimus ja minu mäletamist mööda vastas selle õieti vist ainult iirlane Gibson
Küllap on asi selles, et skandinaavia mütoloogia on maailma kultuuriloole andnud palju rohkem kui ükski Eestiga seotud märksõna. Kui unustame hetkeks ülla väite, et me oleme niivõrd palju maailmale andnud, siis mida nüüd nii väga Eestiga seoses ikka küsida on? Väääga vähe...
Ungari teemat oli ca 3 küsimust, aga arvestades ungarlaste mitte just eriti säravat taset, polnud sellest mingit vahet.

[cadman]

Koolipoistele hea küsimus. Meeles nagu sihuke asi, et koolis kunagi praeti mingeid traate piirituselambil. Volta element või? Aga see peaks ju itaallane olema... Galvanit teataks veel paremini, aga kardan, et pole kumbki

Variante

[Henry IX]

Jah ega Johann Seebacki ei teata küll

[Henry IX]

Näe kurat oligi valesti meeles - Thomas Johann Seeback

Samamoodi võiks küsida, kas teate peast öelda, kes on see illustraator ja kirjanik, kes oma naisega koos kirjutas lasteraamatu "Tee läbi seina", mitmeid romaane jm. Heinrich Heine ja Bertold Brechti auhinna laureaat, sündinud Talllinnas 1937.

[holte]

Näe kurat oligi valesti meeles - Thomas Johann Seeback

Ei tea, kas tema nimest ongi tuletatud omadussõna "seebakas"?

[Jaan_Lomp]

Lugesin siin maratoni ja foorumit ning tekkis küsimus, kas selle 1770. a. Tallinnas sündinud saksa füüsiku, kellest siin just jutt käis, perekonnanime õige variant on ehk siiski Seebeck? Võtsin 1995. a. ilmunud EE 8. köite ja sealt ilmneb, et on jah, ta kohta on selles köites isikuartikkel olemas, ta täisnimi on Thomas Johann Seebeck. Sellest artiklist toon ära, et see füüsik avastas 1821. a. ühe termoelektrilistest nähtustest, mida nimetatakse avastaja järgi Seebecki efektiks. EE 8. köites leidub ka artikkel "Seebecki efekt", milles on aga sõnaühend "elektromotoorjõu tekkimine". IS esitatud sõnastuses on öeldud, et "tekib elektrivool".