Teadus, tehnika

[Henry IX]

Muidu võiks vastata, et raskemetallide kogunemine toitumisahela kõrgemates lülides ehk kiskjates (kotkastes jms), aga kuna on antud, et inimeste teadlikkus on muutnud asja, siis ei hävitatata enam neid kohti kus kotkal meeldib elada (ei häirita, ei lasta maha). Pigem oleks võinud teha vastupidi küsimuse, et mis liik, kes oli väljasuremisohus....

[arko]

Indias igatahes teevad kotkastele suurt häda kariloomadele söödetavad antibiootikumid, aga ei tea, kuivõrd see Kalifornias võis probleemiks olla...

[Henry IX]

Huvitav, Arko, nüüd kus sa antibiootikumidest kirjutad, meenus mulle kusagilt loetu, Kas National Geographicust äkki, et mingite kotkaste maohape oli nii tugev, et kippus pliihaavleid lahustama. Igal juhul keelati selliste haavlite kasutamine kohe erandkorras ära, sest lindudel on üldine komme oma seedimise hõlbustamiseks kivikesi neelata. Iseasi on muidugi see, kuipalju saadaval olevatest kivikestest pliihaavliteks osutus.

[arko]

Tuleb tuttav ette küll, now that you mention it...
Aga ehk said nad haavleid ikka korjustest, mitte niisama nokkides?

[Henry IX]

Teisalt aga, paljud korjused just haavleid sisaldavad?

[cadman]

No mõni mahalastud vares ikka. Kesse neid siis hõbekuuliga jaksab küttida? Muide, plii reageerib üsnagi tavalise soolhappega, et pole see miskit niiväga erilist. Inimene saab kah tinamürgituse ja pelgalt trükitöölisi oli selle kutsehaigusega küll. Aga nemad ei söönud seda eriti heal meelel ühti, et kumulatiivseks pole eritti palju vajagi. Linnu puhul ma ei välistaks, et see näiteks muna kaudu edasi levib

PS. Pole just Kalifornia kõrbeid mööda eriti tolgendanud, aga kasahhi steppides oli vareseviskamise kividega igavesti kitsas. Et kui Sa ütled, et neil makku hambaid vaja oli, siis mida muud tonti neil eriti võtta oligi .

[kj]

Indias igatahes teevad kotkastele suurt häda kariloomadele söödetavad antibiootikumid, aga ei tea, kuivõrd see Kalifornias võis probleemiks olla...

Need olid kaeluskotkad, kes erinevalt lähedastest liikidest olid ülitundlikud Diclofenacile.

Aga õige vastus on (raibete kaudu) sisse söödud pliihaavlid, mille mürgistusele olid kalifornia kondorid eriti vastuvõtlikud happelisema mao tõttu. Henry IX

[Henry IX]

Olen tahtnud juba ammu küsida lisatud hoone (Maailmanäituse paviljon) arhitekti, kes oli tuntud oma tehniliste ümarate hoonete poolest. Nüüd meenus see mulle millegipärast? Kes?

[holte]

See võiks olla Buckminster Fuller

[Henry IX]

Tema ise. Keegi kuskil küsis fullereene hiljuti.

[holte]

Ma ise aastajagu tagasi küsisin vutiteemas midagi seoses vana klassikalise bucky-palliga..

Kes on see arhitekt, kes on projekteerinud enamiku tähtsamatest New Yorgi sildadest?

[Alexz]

Kõiki New Yorgi sildu ei ole väisanud, aga vähemalt Brooklyni sillal oli küll iga sildi peal kirjas, et autoriks Roebling.

[holte]

Brooklyni sild on Roeblingi oma küll, aga kes teine, samuti germaani tõugu
sell on seal linnas hiljem riputanud üles G. Washingtoni, Bayonne'i, Triborough',
Bronx-Whitestone'i, Throgs Necki ja lõppeks ka Verrazano silla?
Suur tähtsus oli seejuures kokkuhoiul, ta suutis neid teistega võrreldes ikka
imeodavalt teha. Whitestone'i silla juures oleks ka peaaegu sellega üle pingutatud -
sild hakkas tuulega lendlema ja tuli natuke jäigemaks ümber teha.

[Alexz]

Assa pagan, kui germaani tõugu, siis jään küll vastuse võlgu. Muidu hakkas mõte just sinnapoole liikuma, et kõik need sillad ju mis sa üle lugesid, ju sellised uuemad, ehk nii 1930-40 ehitatud. Sel perioodil möllas mööda ameerikat piiblitegelane Mooses ja rajas igale poole sildu ja kiirteid (viimaseid eriti just New Orleansi ümbrusesse). Aga too tegelane oli, nagu ta nimestki järeldada võib, hoopis seda tõugu, keda üks lühike, tõmmu ja chaplini vuntsidega germaanlane ahju armastas ajada.

[holte]

Ega hr Moses oma firmaga oli nii mitmessegi sillaehitamisse ka NY-s segatud,
seetõttu täpsustan küsimust, lisades, et mõtlen sildade (pea)arhitekti.